Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht
Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi 19.veebruar 2016.a. Paide kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-15-17763 GK`i hagi SK`i vastu abielu lahutamise nõudes
Hagihind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: GK, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxx xxxxx Kostja: SK, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxxx xxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
01.veebruar 2016
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetlus GK on esitanud Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagi SK`i vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja lahutada xx.xx.xxxx sõlmitud abielu SK`iga, kuna poolte abielulised suhted on lõppenud. Abielu lahutamist perekonnaseisuametis on takistanud kostja nõusoleku puudumine. Kuna kostja eelmenetluses hagiavaldusele ei vastanud, määras kohus asja arutamiseks
kohtuistungi. Kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks. Seoses asjaoluga, et kostja on abielu lahutamisega nõustunud, tuleb TsMS § 440 lg 1 kohaselt hagi rahuldada. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-le 3 kohaselt juhul, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lgle 4 alusel abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud. Kohtu seisukoht ja õiguslikud põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 2 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg-le 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Pooled ei vaidle selle üle, et nende abielusuhted on lõppenud. Osundatud sätete alusel ning hageja ja kostja poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. Käesoleval juhul on poolte abielulised suhted lõppenud ning nad ei soovi abieluliste suhete taastamist. Poolte lepitamist peab kohus ebamõistlikuks, kuna mõlemad pooled on abielu lahutamisega nõus ega ole lepitamist taotlenud. Puuduvad alused hagi õigeksvõtu mittevastuvõtmiseks. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagiavaldus abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Pärnu Maakohtu 16.12.2015 määruse alusel vabastas kohus hageja riigilõivu 100 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel. TsMS § 190 lg 3 alusel mõistab kohus nimetatud riigilõivu kostjalt riigituludesse välja. Kohus selgitab, et menetluskulude tasumisega viivitamisel Eesti Vabariigi kasuks tuleb tasuda viivist menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.