Harju Maakohtu 16.11.2015 määrus lepitusmenetluse ebaõnnestumise kohta
algatamiseks
ja
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MK määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: JJ (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaie Mandel Puudutatud isik I: JMJ (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II: RJ (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik III: MK (isikukood XXXXXXXXXXX) Eestkosteasutus: Valitsuse kaudu
Tallinna
linn
Tallinna
Kesklinna
Eestkosteasutus: Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 16.11.2015 määrus ja saata tsiviilasi uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule.
2.MK määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
Harju Maakohtu 28.01.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-61663 kinnitas kohus JJ ja MK vahelise kokkuleppe ja määras kindlaks laste ema ja laste JMJ ja RJ vahelise suhtlemiskorra.
2.02.09.2015 esitas JJ (avaldaja) Harju Maakohtule avalduse lepitusmenetluse algatamiseks ja suhtluskorra määramiseks. Avalduse kohaselt ei ole MK (puudutatud isik III) pidanud kinni kohtumäärusega kinnitatud suhtluskorrast ning on seda sageli rikkunud. Nimelt ei ole ta paljudel kordadel taganud, et JMJ (puudutatud isik I) ei kohtuks puudutatud isik III elukaaslase MP-ga, kes on puudutatud isiku I kehalise väärkohtlemise eest kriminaalkorras karistatud. Avaldaja leiab, et läbi tuleb viia lepitusmenetlus ning kehtestada uus suhtlemiskord, mis arvestab paremini laste huvidega ning tagab nende emotsionaalse ja füüsilise turvalisuse.
3.Avaldaja palub juhul, kui lepitusmenetlus ei õnnestu, muuta Harju Maakohtu 28.01.2015 kohtumäärust ning kehtestada uus suhtluskord ema ja laste vahel, mis arvestab paremini laste huvidega järgmiselt: - Ema kohtub lastega üle nädala kaks tundi korraga väljaspool ema või isa kodu isa või laste vanaema MJ (juhul kui ta viibib Tallinnas) juuresolekul. Ema ja laste kohtumised toimuvad neutraalsel pinnal (nt avalik linnaruum, lastele mõeldud mängupargid, seikluspargid, lastele mõeldud üritused, loomaaed, matkarajad, spordirajatised jne). - Ärajäänud kohtumisi ei asendata. - Vanemad lepivad kohtumise aja ja koha kokku hiljemalt kohtumisele eelneva nädala reedel sõnumi või e-kirja teel. Võimalusel arvestavad vanemad kohtumist korraldades, et ema saaks lastega kohtuda emadepäeval ja ema sünnipäeval. Eraldi kokkulepped vaid lastega ilma isa teavitamata ei ole lubatud. - Vanematel on kohustus lähtuda lapsega suhtlemisel lapse heaolust ja tema tervisest. Vanem hoidub tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga.
4.Avaldaja taotles esialgse õiguskaitse korras kohtumenetluse ajaks puudutatud isiku III ning laste vahelise suhtluskorra kindlaksmääramist. 23.09.2015 kohtumäärusega jättis maakohus rahuldamata avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
5.Puudutatud isiku III 20.09.2015 seisukohast nähtub, et ta on lubanud puudutatud isikul I kohtuda oma elukaaslase MP-ga mõningatel kordadel lapse omapoolse sooviavalduse järel. Mõlemad vanemad on käinud alates 11.03.2014 Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse talituse juhataja KL juures pereteraapias. Nende
13.kohtumise tulemusena on lapsevanemate omavaheline koostöö ja läbisaamine pereterapeudi hinnangul tunduvalt paranenud. Puudutatud isik I on lastekaitsele avaldanud, et ta soovib oma ema juures olla ja ei karda ning teda ei häiri MP juuresolek. Kordadel, mil lapsed on MP-ga kohtunud, on ema alati juures olnud. Lapsed on avaldanud, et saavad emaga kohtuda liiga vähe. Puudutatud isik III soovib, et suhtluskord määratakse konkreetselt ja lühidalt ning et see ei sisaldaks lisapiiranguid kohtumiste asukoha suhtes.
6.Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitsespetsialist oli seisukohal, et vanemate pereteraapia peab jätkuma.
7.Põhja-Tallinna Valitsuse lastekaitsespetsialist leidis, et laste huvides on vaja tagada nende turvalisus ning et vanemate pereteraapia peab jätkuma. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
8.Harju Maakohus tunnistas 16.11.2015 määrusega lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja suunas avaldaja ja puudutatud isiku III perelepitaja juurde. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
9.Kohus märkis, et on lepitusmenetluse läbiviimisel püüdnud saavutada poolte kokkulepet lastega suhtlemise korraldamises. 27.10.2015 toimunud kohtuistungil pooled kokkuleppele ei jõudnud. Eeltoodut arvestades ei ole vanemate vahel kokkulepped võimalikud ja lepitusmenetlus on ebaõnnestunud. Arvestades, et kohtu poolt kindlaksmääratud suhtlemise kord oma põhiolemuses pooli rahuldab ning vanemate vahel ei ole vaidlust kokkuleppe sisu, vaid täitmise üle, ei pidanud kohus vajalikuks selles olulisi muudatusi teha. Kohus pidas põhjendatuks avaldaja taotlust suunata vanemad perelepitaja nõustamisele. Laste ema leiab, et ta täidab oma kohustusi. Laste isa arvates pole ema suutnud tagada, et lapsed ema elukaaslasega kokku ei puutuks. Kohus leidis, et määratud suhtluskord tagab lahus elava vanema ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ja tagab lapsele LaKS §s 28 sätestatud õiguse säilitada ühest vanemast lahuselu korral isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga. Nimetatud kord kehtib ja kuulub vaieldamatult täitmisele, selle mittetäitmine on vastuolus lapse huvidega.
10.Harju Maakohus kinnitas 28.01.2015 määrusega tsiviilasjas 2-14-61663 vanemate vahelise kompromissi ning määras ema ja laste suhtlemise korra. Käesoleval juhul ei ole probleemiks mitte laste ja ema kohtumised, vaid asjaolu, et emaga kohtudes puutuvad lapsed kokku ka ema elukaaslase MP-ga. Vanemate vahel kinnitatud lastega suhtlemise kokkuleppe punktide 14 ja 15 kohaselt on laste ema kohustatud tagama, et kõik kohtumised tema ja lastega toimuvad MP juuresolekuta. Lapsega suhtlemist korraldava jõustunud kohtumääruse rikkumise tõttu algatatud lepitusmenetluse toiminguid saab TsMS § 563 mõtte kohaselt teha üksnes kohus ning sellest sättest tulenevalt peab kohus ise menetlusosalisi lepitama ja eelkõige veenma määrust täitma. Kui vanemad ei mõista suhtlemist korraldava kohtumääruse täitmise vajalikkust, saab kohus TsMS § 563 lg-te 4 ja 7 järgi saata vanemad vajadusel perenõustaja juurde. Kohus leidis, et käesoleval juhul on vajalik ja põhjendatud suunata pooled perenõustaja juurde.
11.Lisaks selgitas kohus, et lapsega suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmiseks on lepitusmenetluse näol sätestatud seaduses erikord eelkõige selleks, et anda vanematele võimalus leida kohtu abiga lahendus lapsega suhtlemise korra täitmiseks enne täitemenetluse alustamist ja võimalike sunnivahendite kohaldamist. Eelkõige on lepitusmenetluse eesmärgiks kõrvaldada suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmise käigus ilmnenud tõrked ning võimaldada asjaolude muutmise korral kiiresti ja efektiivselt teha lapsega suhtlemise korras muudatusi, tagamaks vanema ja lapse sujuv takistusteta suhtlemine ilma täitemenetluseta. Olukorras aga, kus vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmiseks alustatud lepitusmenetluses ilmneb, et lapsega suhtlemise korda ei asuta tõenäoliselt vabatahtlikult täitma, tuleb kohtul lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamise korral võtta tarvitusele kõik meetmed, et tagada suhtlemist reguleeriva kohtumääruse kiire ja efektiivne täitmine, s.h otsustada täitemenetluses jõu kasutamise võimaluse üle. Seega saab kohus otsustada suhtlemiskorra muutmise vajaduse üle pärast lepitusmenetluse läbiviimist lähtuvalt selle tulemustest. Määruskaebus
12.29.11.2015 esitas puudutatud isik III maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles märgib, et ei nõustu maakohtu lahendiga ja soovib, et senist suhtluskorda parandatakse ja täiendatakse järgnevalt: Laste ema kohtub lastega üle nädala nädalavahetustel alates reede
õhtust kella 17:00 kuni pühapäeva õhtu kella 18:00. Laste ema kohtub lastega iga nädala kolmapäeval alates laste kooli-ja lasteaiapäeva lõpust kuni kella 21:00. Neil nädalatel, kus ema lastega nädalavahetusel ei näe, kohtuvad lapsed emaga ka neljapäeval sama ajagraafiku alusel nagu kolmapäeval. Lapsed võivad viibida ja ööbida ema elukohas XXXX X-X ka MP juuresolekul ning veeta vaba aega ema pereliikmetega. Lapsed veedavad paaritutel aastatel aastavahetuse emaga ja paaris aastatel aastavahetuse isaga.
13.Määruskaebuse kohaselt on avaldaja ja puudutatud isik III järjepidevalt käinud perenõustaja juures Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalosakonnas ning see ei ole andnud tulemust. Ka avaldaja on keeldunud sotsiaalosakonna poolt esitatud lahendusettepanekutest olukorda parandada. Puudutatud isik III on seisukohal, et olukord on ajaga oluliselt muutunud ning suhtlemiskorda tuleb sisse viia parandused. Parandusi suhtluskorras, mis on tingitud olukorra muutustest ja arengutest, on soovitanud ka nii Põhja-Tallinna kui ka Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna esindajad. Puudutatud isik I on avaldanud soovi rohkem ema juures olla ning teda ei häiri MP (laste ema elukaaslane) juuresolek. Harju Maakohtu määruse resolutsioonis on vead, mis seisnevad suhtluskorra punktide 14 ja 15 välja toomisel. Nende alusel on laste ema kohustatud tagama, et kõik kohtumised ema ja puudutatud isikuga I toimuvad MP juuresolekuta. Resolutsioonist nähtub nagu oleks selline piirang mõlema lapse suhtlemisel emaga. Kuna lapsed on korduvalt avaldanud soovi emaga rohkem kohtuda, kohtuda temaga ema elukohas XXXX X-X ning ka ema elukaaslase MP-ga, tuleks suhtluskorra määramisel neid soove arvestada. Kuna MP kokkupuuted lastega pole lastele mingil määral ebameeldivad, siis ei näe puudutatud isik III põhjust, miks lapsed ei või kogu tema perega ja tema kodus aega veeta. Vastus määruskaebusele
14.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ilma perenõustaja juures nõustamist ja pereteraapiat läbimata oleks uue suhtluskorra kehtestamine ennatlik ja võiks ohtu seada laste huvid.
15.Tallinna Kesklinna Valitsus ei toeta määruskaebust ning leiab, et maakohtu määrus vastab laste huvidele ja vajadustele.
16.Põhja Tallinna Valitsus leiab, et määruskaebus tuleks jätta rahuldamata. Kohus ei pidanud oma määrusega suhtlemise korda muutma, sest pooled ei taotlenud menetluse käigus kehtiva suhtlemise korra sisulist ümbervaatamist ja puudus vaidlus varem kindlaksmääratud suhtluskorra sisu osas. Edasine menetluse käik
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Tsiviilasi tuleb saata asja uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
19.TsMS § 563 lg 7 järgi saab kohus tunnistada lepitusmenetluse ebaõnnestunuks juhul, kui vanemad ei saavuta ei kohtus ega perenõustaja juures kokkulepet või üks vanem ei ilmu
kohtusse või keeldub pöördumast perenõustaja poole. Käesoleval juhul on maakohus TsMS 563 lg 7 järgi teinud menetlust lõpetava lahendi, millega on tunnistanud lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ning suunanud menetlusosalised perelepitaja poole.
20.Ringkonnakohus leiab, et lepitusmenetlust ei saa selliselt ebaõnnestunuks tunnistada. Lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamise korral saab kohus määrata, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada; millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet; milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes (TsMS § 563 lg 7 p-d 1-3). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa aga lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamisel saata vanemaid perenõustaja poole. Perenõustaja poole pöördumine on lepitusmenetluse osa. Nii tuleneb TsMS § 563 lg-st 4, et lepitusmenetluse käigus juhib kohus tähelepanu võimalusele lasta end nõustada perenõustajal. Lepitusmenetluse saab ebaõnnestunuks tunnistada juhul, kui nõustamine ei anna tulemusi või kui üks vanematest keeldub perenõustaja poole pöördumast.
21.Eeltoodust tulenevalt on maakohus ebaõigesti tunnistanud lepitusmenetluse ebaõnnestunuks. Ringkonnakohtul ei ole võimalik rikkumist kõrvaldada ning tsiviilasi tuleb saata uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule. Asja uuel läbivaatamisel on maakohtul võimalik välja selgitada, kas perenõustamine lepitusmenetluse raames on võimalik. Kui kohtus ega perenõustaja poolde pöördumises ei saavutata kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu või keeldub perenõustaja poole pöördumast, saab maakohus teha määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja otsustab, millised TsMS § 563 lg 7 p-des 1-3 sätestatud meetmeid kohaldada.
22.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.