Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Külli Puusep
Määruse tegemise aeg ja koht
10. veebruar 2016, Tallinn; kirjalik menetlus
Kohtujurist
Enely Sepp
Tsiviilasja number
2-16-1322
Tsiviilasi
Xxx avaldus kohtult nõusoleku saamiseks abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmine ja lahendamine
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja Xxx(sünd XXX, elukoht XXX)
esindajad Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
2-16-1322 Xxxesitas 20. jaanuaril 2016 Harju Maakohtule avalduse kohtult nõusoleku saamiseks abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Avalduse kohaselt kavatseb avaldaja abielluda XXX (Xxx) (isikukood XXX). Avaldaja on Vene Föderatsiooni kodanik, kes viibib Eestis Schengeni viisa nr xxx kehtivusajaga 1. detsembrini 2017. Avaldaja on elanud Eestis alla kuue kuu enne abieluavalduse esitamist Tallinna Perekonnaseisuametile. Avaldaja kinnitab, et tal puuduvad abielu sõlmimist takistavad asjaolud. Avaldaja on lahutatud 11. jaanuaril 2016. Oma väidete kinnitamiseks esitas avaldaja abielulahutamise tõendi nr xxx.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. TsMS § 478 lg 2 esimese lause kohaselt hagita menetluses tehtud määrust ei pea põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Kohus asub seisukohale, et tsiviilasjas esitatud tõendid ning avaldaja avaldatu annavad kohtule aluse väljastada avaldajale PKTS § 39 lg 5 kohane luba abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Kohus selgitab, et käesoleva määrusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lg 5 viimase lause järgi kuus kuud. Avaldaja kinnitas kohtule 10. veebruaril 2016 toimunud ärakuulamisel, et tal ei ole takistusi abiellumiseks. Avaldaja kinnitas kohtule, et Vene Föderatsiooni seadusandlus ei näe ette abieluvõimetõendi väljastamist isikule, kes soovib abielluda välismaa kodanikuga. Avaldaja pöördus abieluvõimetõendi saamiseks Novorossiiski linna perekonnaseisuosakonna poole, kuid sealt vastati, et sellise tõendi väljastamine ei ole Venemaa seadusandlusega ettenähtud. Sama informatsiooni kinnitati ka Vene Föderatsiooni saatkonnas Tallinnas. TsMS § 478 lg-st 4 tuleneb, et hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja enda kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
2-16-1322
/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.