Perekonnaõigus › Alaealisele isikule eestkostja määramine

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtumäärusele on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Eestkostja nimetamine jõustub alates XXX(XXX) lapse sünnihetkest (PKS § 173 lg 2).

AVALDUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Saue Vallavalitsus esitas 09.12.2015 Harju Maakohtule avalduse piiratud teovõimega XXX(XXX) sündivale lapsele eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. XXX on 16. aastane lapseootel alaealine. XXX õpib XXX 8. klassis lihtsustatud õppekava alusel. XXX elab koos isa XXX ja vend XXX XXX. XXX ema XXX elab koos noorima venna XXX ja uue perega XXX. Peale ema lahkumist pere juurest puudub XXX kontakt emaga. XXXKooli psühholoog teatas 15.10.2015 Saue Vallavalitsusele telefoni teel, et XXX tegi kooli meditsiinitöötaja juures rasedustesti, mis osutus positiivseks. Kool teavitas sellest ka lapsevanem XXX. 19.10.2015 tuvastati Pelgulinna Naistenõuandlas, et XXX on 5-ndat kuud rase ja eeldatava sünnituse aeg on 28.02.2016. XXX väidab, et ta ei tea, kes tema sündimata lapse isa on. Alates 2007. aastast on XXX pere olnud pidevalt sotsiaaltöötajate jälgimise all seoses majandusliku ja sotsiaalse toimetulematusega. Saue Vallavalitsus leiab, et XXX teovõime laiendamine ei oleks tema ja tema sündimata lapse huvides. XXX ei ole majanduslikult ja sotsiaalselt võimeline ega valmis XXX XXX toetama vastsündinu eest hoolitsemisel, lapse heaolu igakülgsel tagamisel ja selleks vajalike tingimuste loomisel. Saue Vallavalitsus soovib paigutada XXX koos vastsündinuga XXX perekonda, kuni XXX täisealiseks saamiseni. XXX ja XXX perekonnaga on sõlmitud suusõnaline kokkulepe, milles perekond on kinnitanud valmisolekut XXX ja tema vastsündinud lapsele turvalise ja sobiva elukeskkonna pakkumiseks. Perekond XXX elab samuti XXX ja on XXX toetanud nii lastele vajalike asjade muretsemisel kui laste kasvatuslikes küsimustes. Saue Vallavalitsus on seisukohal, et perekond XXX suudab pakkuda XXX ja tema sündivale lapsele igapäevaselt lapse heaolu toetavaid elamistingimusi ja vajalikku toetust. XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja Leino Biin leiab kohtule 06.01.2016 esitatud kirjalikus seisukohas, et ta ei ole tõsikindlalt veendunud, et eestkoste seadmine on ainuvõimalik. XXX oleks sündiva lapse suhtes küll piiratud teovõimega vanemaks, kellel aga on õigus ja kohustus lapse hooldusõigust teostada. Tõsikindlaid tõendeid selle kohta, et XXX sellega toime ei tuleks, ei ole. XXX soovib enda väitel aidata tütart lapse eest hoolitsemisel ja on selleks teinud ka nähtavaid ettevalmistusi. XXX hooldusõigust tütre suhtes ei ole piiratud. Kohus kuulas 27.01.2016 ära alaealise XXX . XXX on avaldusega nõus ja on nõus sellega, et Saue Vallavalitsus saab lapse eestkostjaks. XXX juures ta aga elada ei taha, ta ei ole nõus sinna koos lapsega elama minema. Ta teab kes on lapse isa, aga kohtule ta seda öelda ei taha. XXX isa XXX on 27.01.2016 toimunud ärakuulamisel nõus, et Saue Vallavalitsus saab eestkostjaks. Ta ei ole sellega nõus, et XXX läheb koos lapsega XXX juurde elama. Ta on enda lapsi ise kasvatanud ja kasvatavad XXX lapse ka üles. XXX sai XXX rasedusest teada sügisel, siis kui koolist helistati. XXX ei ütle kes on lapse isa ja ta rohkem ka ei pinninud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lääne-Tallinna Keskhaigla tõendi kohaselt on XXX rasedusega arvel AS Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku raseduskeskuses ja eeldatav sünnituse tähtaeg on 28.02.2016.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PKS) § 118 lg 2 kohaselt, kui vanematel ei ole võimalik hooldusõigust teostada, rakendab kohus lapse huvides asjakohaseid abinõusid. PKS § 171 lg 1 tulenevalt, kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. 27.01.2016 toimunud ärakuulamisel XXX kohtule lapse isa nime ei öelnud. XXX ei ole kellelegi lapse isa kohta andmeid avaldanud. Kohus leiab, et XXX Luigele sündiv laps vajab eestkostet, kuna XXX on alla 18. a isik (alaealine), kellel on piiratud teovõime. Kohus on küsitlenud XXX XXX ja kohus ei pea XXX arengutaset arvestades alaealise teovõime laiendamist otstarbekaks. Seega ei ole XXX sündival lapsel esindusõigusega vanemat ja eestkoste seadmise eeldused on täidetud. PKS § 173 lg 2 kohaselt võib eestkostja nimetada ka juba enne lapse sündi, kui on alust eeldada, et pärast sündi vajab laps eestkostjat. Nimetamine jõustub lapse sünniga. Saue Vallavalitsus palub määrata XXX sündiva lapse eestkostjaks alates lapse sünnihetkest Saue Vallavalitsuse. XXX elab koos oma isa ja 13-aastase vennaga 2-toalises korteris Saue vallas, Tuula külas ning sinna asub elama ka sündiv laps. XXX on avaldanud soovi oma tütart ja tema last igapäevaelu toimingutes abistada. XXX sõnul on ta ise oma lapsed üles kasvatanud ja kasvatavad XXX sündiva lapse ka. XXX ja tema isa XXX on nõus sellega, et Saue Vallavalitsus saab sündiva lapse eestkostjaks. PKS § 174 lg 1 kohaselt eestkostjaks võib olla täisealine täieliku teovõimega füüsiline isik. PKS § 176 lg 2 alusel kui sobivat füüsilist või juriidilist isikut ei leita, määratakse eestkostjaks valla-või linnavalitsus, millega laps on kõige tugevamalt seotud. Kohus määrab XXX sündiva lapse eestkostjaks Saue Vallavalitsuse, kuna käesoleval juhul ei ole kohtule teada ühtegi sobivat füüsilist ega juriidilist isikut. Kohus veendus XXX ära kuulates, et XXX ei sobi tulenevalt oma isikuomadustelt ja võimetelt oma sündiva lapselapse eestkostjaks. PKS § 139 lg 1 tulenevalt piiratud teovõimega vanemal ei ole õigust last esindada ja ta teostab lapse suhtes isikuhooldusõigust koos lapse seadusliku esindajaga. PKS § 195 lg 1 p 2 kohaselt lõpeb eestkoste vanema hooldusõiguse taastumisega. Eestkostja ülesanneteks on eestkostetava so lapse igapäevaelu korraldamine; lapse rahaliste vahendite käsutamine; lapse ülalpidamiseks vajaminevate rahaliste toimingute teostamine, asjaajamised ametiasutustes, kus on vajalik seadusliku esindaja olemasolu; lapse igakülgse heaolu eest hoolitsemine. Samuti on eestkostjal kohustus eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitseda, säilitada ning võimalusel suurendada. XXX ei soovi asuda koos sündiva lapsega XXX perekonda. Kohus leiab, et vastu XXX tahtmist ei saa teda sinna koos sündiva lapsega paigutada. Samas vajab XXX tulenevalt enda arengutasemest ja sotsiaalsest küpsusest kõrvale tugiisikut, kellelt ta saaks abi ja nõu sündiva lapse eest hoolitsemisel. XXX on küll igati valmis oma tütart aitama ja toetama imiku eest hoolitsemisel, kuid kohtu hinnangul ei ole XXX sotsiaalselt võimeline seda tegema. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole XXX suutnud tagada enda lastele head keskkonda ja ei ole tulnud majanduslikult ega sotsiaalselt toime. XXX pere on olnud alates 2007. aastast sotsiaaltöötajate jälgimise all. Kohus on seisukohal, et Saue Vallavalitsusel tuleb korraldada XXX alates lapse sünnist tugiisikuteenus. Tugiisikuteenuse eesmärk on sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 23 lg 2 ja 3 kohaselt last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel

lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine ning koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.