Perekonnaõigus › Alaealisele isikule eestkostja määramine

Menetluskulude jaotus Jätta riigi õigusabi kulud ja tasu riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Asjaolud XXXesitas 21.09.2015.a Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule XXXeestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on XXXsügava puudega töövõimetuspensionär. Tal esineb raske vaimne alaareng kõne arenematuse ja apaatiaga juba lapseeast saadik. Lisaks on tal kuulmislangus. XXXarusaamine ümbritsevast on raskendatud. Ta ei ole iseseisvalt võimeline külastama ametiasutusi ja vormistama erinevaid dokumente. XXXpeab osalema pärimismenetluses, et võtta vastu pärand oma juulis 2015.a surnud isalt, kuid oma tervislikust seisundist tulenevalt ta seda teha ei suuda. Samuti tuleb pärast pärimismenetlust hooldada pärandvara, mille hulka kuulub ka osa korterist. Kuna XXX ei ole võimeline iseseisvalt teostama ning kaitsma oma varalisi ja isiklikke õigusi, siis on tema varaliste ja isiklike õiguste kaitseks ning esindamiseks vajalik tema üle eestkoste seadmine. Eeltoodust tulenevalt taotleb avaldaja enda määramist oma poja XXXeestkostjaks. Põhja-Tallinna Valitsus ja XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja toetavad avalduse rahuldamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega, sellele lisatud dokumentidega, kohaliku omavalitsuse ja XXXesindaja arvamustega ning tuginedes XXXsuhtes läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktile, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-le 5 kuuluvad piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise avaldused läbivaatamisele ning lahendamisele hagita menetluse raames. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on piiratud teovõime täisealisel isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Kui täisealine isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, st isik on piiratud teovõimega TsÜS § 8 lg 2 mõttes, määrab kohus tema õiguste ja huvide kaitseks talle perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 järgi eestkostja. PKS § 204 lg 1 kohaselt määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul (PKS § 204 lg 4).

2-15-14021

Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 16.10.2015.a aktist nr 502 (ekspert Evelin Eding) nähtub, et XXXei oska enda kohta andmeid anda, üldistusvõime puudulik. Situatsioonis desorienteeritud, usaldamatu võõraste suhtes, kiiresti väsib. Huvita ümbruse suhtes, tuima olekuga. Püsimatu, keskendumishäiretega, emotsionaalselt labiilne ja afektlabiilne. Talle ebameeldivas situatsioonis ägestub kergesti, võib olla pidurdamatu käitumisega. Lapsiku käitumisega, konkreetse mõtlemisega. Sõnaline areng puudulik, väljendab end üksikute sõnadega, kõne düsartriline. Kuulmislanguse ja halva nägemise tõttu suhtlus võõrastega piiratud, toimetulekul täielikult toetub emale. Raha kasutada ei oska, poes käimisega hakkama ei saa. Ei oska planeerida ega läbi viia mitmeastmelisi tegevusi. Teadmiste ja oskuste tase vastab raskele vaimsele alaarengule. Jätab nõutu ja abitu mulje. Igapäevategevustes vajab suunamist, juhendamist ja kõrvalabi. Harjunud toetuma ema igapäevasele abile, emaga kontakt usalduslik. Ülaltoodu põhjal on ekspert jõudnud järeldusele, et XXX esineb raske vaimne alaareng ja ekspressiivne kõnehäire. XXXei ole kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, XXXon piiratud teovõimega. Tema huve ei ole võimalik kaitsta volituste andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste. Eksperdi hinnangul ei ole XXX võimeline aru saama abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Ekspert on jõudnud järeldusele, et arvestades XXX välja kujunenud püsivat psüühilist seisundit, mille olulist paranemist ei ole ette näha, vajaks ta eestkoste määramist kuni eluaegselt, jättes eestkostja ülesandeks kõik tehingud (ka pisitehingud). Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et XXXon tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. XXXlähedasteks on tema ema XXX, õde XXXja vend XXX. Ema on senini hoolitsenud XXXeest, taganud talle sobivad sotsiaal- ja tervishoiuteenused ning järelevalve. Ema ja poja suhted on head. XXXon valmis oma poega ka edaspidi esindama isiklikes ja varalistes küsimustes ning palub ennast määrata XXXeestkostjaks. Kohus ei pea XXXisiklikku ärakuulamist vajalikuks ega võimalikuks, kuna vastavalt ekspertiisiaktile ei ole XXX oma psüühilise seisundi tõttu võimeline osalema kohtuistungil ja ta ei suuda oma tahet eestkostja isiku suhtes väljendada. Kohus nõustub avaldaja ja eestkosteasutuse ettepanekuga, et sobivaim isik XXX eestkostjaks on ema XXX. Kooskõlas PKS §-dega 184 ja 194 ja 202 tuleb eestkostjal esitada kohtule kirjalikult eestkostetava vara nimekiri ja igaaastane aruanne eestkostja ülesannete täitmise kohta. Kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, teatab kohus TsMS § 531 lg-st 6 tulenevalt sellest ka valijate nimekirja pidavale asutusele. Eestkostja määramise määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale (TsMS § 531 lg 1).

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline. TsMS § 172 lg 3 teine lause sätestab, et muu hulgas isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.