Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 08.02.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-15-19319/5
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 08.02.2016
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 728

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-15-19319

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. veebruar 2016.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-19319

Tsiviilasi

XXXhagi XXXvastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

nende Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja XXX (e-post XXX); Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX). 18. jaanuar 2016.a Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlusosalised esindajad

ja

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.

2.Lahutada XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) abielu, mis sõlmiti XXXTallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX.

3.Tagastada hageja poolt 1⁄2 tasutud riigilõivust, s.o summas 50 eurot (viiskümmend eurot) ja kanda nimetatud summa XXXOÜ (registrikood XXX) arvelduskontole nr XXX selgitusega: “riigilõivu osaline tagastamine 2-15-19319“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebekord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 2 alusel ei saa kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna hageja ja kostja on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Kohtuotsus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega. Asjaolud XXX(hageja) esitas 23.12.2015 Harju Maakohtu hagiavalduse XXX(kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hageja palub lahutada poolte abielu, mis on sõlmitud 01.06.2001.a. Tallinna Perekonnaseisuametis. Hagiavalduse kohaselt asusid pooled lahus elama alates september 2015.a ja hetkel on poolte suhted pöördumatult lõppenud ning neid ei ole võimalik

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus

2-15-19319 taastada. Hageja kinnitas 18.01.2016 kohtuistungil, et jääb hagiavalduse juurde, soovib abielu lahutada, abielusuhteid taastada ei ole võimalik. Hageja leppimisaega ei soovi. Kostja avaldas kohtule 18.01.2016 kohtuistungil, et ei ole nõus abielu lahutamisega ja kostja leiab, et abielusuhted ei ole pöördumatult lõppenud. Kostja soovib leppimisaega. Kohus andis 18.01.2016 pooltele leppimisaja kuni 05.02.2016 ja määras, et kui hageja ei esita hagi tagasivõtmise avaldust hiljemalt 05.02.2016, siis teeb kohus 08.02.2016 kohtuotsuse. Kohtu põhjendused Kohus leiab kõiki tõendeid kogumis hinnates, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui poolte abielu lahutatakse ja PKS § 66 p-st 2 tulenevalt on abielu lõppemise ajaks päev, mil abielu lahutamise kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on pöördumatult lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Hageja ja kostja vahel on XXXTallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Toimiku materjalidest ja hageja poolt 18.01.2016 kohtuistungil antud seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata, abielulisi suhteid taastada. Kostja abielu lahutamisega ei nõustu ja leiab, et poolet abielulised suhted ei ole pöördumatult lõppenud ja pooltele tuleks anda leppimisaeg. Kohus rahuldas taotluse ja määras pooltele leppimisaja kuni 05.02.2016. Hageja ei teatanud kohtule määratud tähtpäevaks, et soovib hagi tagasi võtta, seega asub kohus seisukohale, et pooltevaheline abielu tuleb lahutada. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hageja kindel soov on abielu lahutada, abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning hageja arvates ei ole võimalik poolte abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui üks abikaasadest ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava tahteta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et hagejal puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida hagejat abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik hageja sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb vaatamata kostja vastuväidetele lahutada. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemiseasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda.