Määruse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-15-18922
Tsiviilasi
Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) avaldus täisealisele isikule XXXeestkostja määramiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu, auskoht Niine 2, 10414 Tallinn), lepinguline esindaja XXX (Kotzebue 2, 10412 Tallinn, e-post [email protected]) Puudutatud isik I XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), määratud korras esindaja vandeadvokaat XXX (OÜ Advokaadibüroo CLARUS, Parda 12, 10151 Tallinn, e-post [email protected]) Puudutatud isik II XXX(sünd XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu avaldus osaliselt.
2.Seada täisealisele isikule XXX(isikukood XXX) tema kõigi asjade ajamiseks eestkoste ja määrata tema eestkostjaks XXX(sünd XXX) tähtajaga 1 (üks) aasta, s.o kuni 03.02.2017.
3.Kohus otsustab täisealisele isikule XXXseatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 03.02.2017.
4.Tunnistada XXXvalimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja lugeda ta hääleõiguse kaotanuks.
Kuivõrd XXXei saa piisavalt aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest, ei või ta iseseisvalt teha perekonnaõiguslikke tehinguid.
6.Lubada täisealisel isikul XXXteha pisitehinguid ilma eestkostetava nõusolekuta eestkostja määratud summa ulatuses
7.Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. XXXülesanneteks on XXXesindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti XXXesindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes.
8.Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule kirjaliku nimekirja XXXvara kohta seisuga 03.02.2016. Nimekirjas tuleb esitada teave XXXvaralise olukorra kohta talle eestkoste seadmise aja seisuga ning see tuleb esitada koos vara tõendavate dokumentidega. Nimekiri tuleb esitada Harju
Maakohtule 1 (ühe) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse tegemisest.
9.Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande 03. veebruaril 2017. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid. Aruande vorm lisatakse käesolevale määrusele.
10.Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi XXXvarast ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.
11.Eestkostja on kohustatud teatama kohtule oma elukoha muutumisest.
12.Eestkostja on kohustatud teatama kohtule viivitamatult asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Menetluskulude jaotamine
14.Jätta XXXriigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindajakulu ja XXXekspertiisikulu Eesti Vabariigi kanda. Määruse kehtivus, viivitamatu täitmine ning edasikaebamise kord Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest (TsMS § 531 lg 1). Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (TsMS § 478 lg 3 ja § 466 lg 3). Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul alates määruse kättesaamisest isik, kellele eestkostja määramist menetleti; isik, kes eestkostjaks määrati; isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Tsiviilasja asjaolud ja menetluse käik
1.Avaldaja Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu esitas 16.12.2015 Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule XXXeestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt ei ole XXXvõimeline iseseisvalt teostama ning kaitsma oma varalisi ja isiklikke õigusi, mistõttu tema varaliste ja isiklike õiguste kaitseks ning esindamiseks on vajalik seada eestkoste. Avaldaja leiab, et XXXeestkostjaks on sobiv isik XXX tütretütar XXX.
2.Harju Maakohus võttis oma 17.12.2015 kohtumäärusega käesoleva hagita asja menetlusse, määras puudutatud isiku XXXsuhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ning andis täisealisele isikule XXXriigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabikulusid. Riigi õigusabi osutas vandeadvokaat XXX.
3.Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 15 asus psühhiaater Madis Mandre seisukohale, et täisealisel isikul XXXesineb luululine (paranoiline) häire F22.0. XXXei ole võimeline oma tegudest aru saama, neid juhtima ja oma elu iseseisvalt korraldama. Tema vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid, teostada valimisõigust. Psühhiaatri hinnangul ei saa kindlalt väita, et suutmatus oma tegudest aru saada või neid juhtida oleks kestev. Ekspert leiab, et täisealisele isikule XXXon vaja määrata eestkostja. XXXvaimne seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku osas. Eestkostja ülesandeks jäävad kõik tehingud kuni viieks aastaks.
4.Puudutatud isikule XXXriigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat XXX märkis oma 15.01.2016 kohtule esitatud kirjalikus seisukohas, et XXXei ole võimeline oma elu korraldamisega iseseisvalt toime tulema ning oma õigusi kaitsma. Esindaja hinnangul vajab XXXeestkoste seadmist
ning eestkostja määramist. Eestkostja saab tegutseda eestkostetava huvides ja tegeleda puudutatud isiku kõigi asjade ajamisega. Puudutatud isiku XXXesindaja leiab, et XXXon eestkostjaks sobiv isik.
5.Kohus kuulas 21.01.2016 vastavalt TsMS § 525 lõikele 3 telefoni teel ära XXX. Ärakuulamisel selgitas kohus puudutatud isikule XXXeestkostja ülesandeid ja kohustusi. Avaldajale XXXolid eestkostja ülesanded ja kohustused põhimõtteliselt arusaadavad. Arusaamatuks jäi, kuidas ta hakkab Venemaa Föderatsioonist ajama täisealise isikuga XXXseotud küsimusi ja, kuidas hoidma lahus rahaasju ja esitama aruandeid, kui ta on Venemaa Föderatsiooni kodanik ja ei valda eesti keelt. Kohus selgitas, et praktiliste küsimustega on tal võimalus pöörduda abi saamiseks linnaosa valitsuse poole ja aruannete koostamisega kohtu poole. XXXkinnitas kohtule, et ta on nõus hakkama oma vanaema XXXeestkostjaks. XXXkinnitas ka oma valmisolekut hakkama XXX28.01.2016.
6.Harju Maakohus kuulas 28.01.2016 vastavalt TsMS § 524 lõikele 1 isiklikult ära puudutatud isiku XXX. Ärakuulamise juures viibisid ärakuulatava tütretütar XXX, naaber XXXja eestkosteasutuse esindaja XXX. Ärakuulamisel veendus kohus, et XXXei ole võimeline ise enda eluga toime tulema, enda ja oma vara eest hoolitsema. XXXkeeldub abist, kedagi enda juurde tuppa ei lase ning ei usalda kedagi peale oma tütretüre ja naabri. XXXnaaber XXX, kinnitas kohtule, et on nõus abistama puudutatud isikut XXXajal, mil XXXviibib Venemaa Föderatsioonis. Kohtumääruse põhjendused
7.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lõike 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Eestkoste seadmise eelduseks täisealisele isikule on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 203 lõike 1 kohaselt asjaolu, et isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
8.Kohus on seisukohal, et asjaolu, et täisealisel isikul XXXesineb luululine (paranoiline) häire F22.0, mistõttu ta ei ole võimeline oma tegudest aru saama, neid juhtima ja oma elu iseseisvalt korraldama, on tõendatud käesolevas tsiviilasjas läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr 15. Ekspert on küll märkinud, et ei saa kindlalt väita, et suutmatus oma tegudest aru saada või neid juhtida oleks kestev, kuid on samas leidnud, et täisealisele isikule XXXon käesoleval hetkel vaja määrata eestkostja kuni viieks aastaks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et XXXon TsÜS § 8 lõike 2 tähenduses piiratud teovõimega isik. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXXhuve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste.
9.PKS § 203 lõige 1 sätestab, et juhul kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. Kohus on seisukohal, et avaldus täisealisele isikule XXXeestkoste seadmiseks on põhjendatud, sest kohtumääruse punktis 8 jõudis kohus järeldusele, et XXXon piiratud teovõimega isik.
10.PKS § 204 lõige 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isiku-omadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. XXXtütretütar XXXon avaldanud soovi hakata XXXeestkostjaks. Avaldaja Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu ja XXXmääratud korras esindaja toetavad XXXmääramist XXXeestkostjaks. Kohus leiab, et XXXeestkostjaks tuleb määrata tema tütretütar XXX, kes on kinnitanud nõusolekut eestkostjaks hakkamise kohta nii
21.01.2016 telefoni teel toimunud ärakuulamisel kui ka puudutatud isiku XXX28.01.2016 toimunud ärakuulamisel. XXXeestkostjaks määramist takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.
11.Tulenevalt XXXseisundist, täisealisele isikule XXXriigi õigusabi korras määratud esindaja ja XXXelukohajärgse kohaliku omavalitsuse Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu kohtule esitatud avaldusest, asub kohus seisukohale, et eestkostja ülesanneteks tuleb jätta kõikide XXXasjade ajamine, tema esindamine, tehingute sooritamine, tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, ravi- ja sotsiaalteenuste, kõrvalabi, järelvalve ja ülalpidamise tagamine. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravija sotsiaalteenuseid.
12.Kohtu hinnangul võib juhindudes TsMS § 526 lg 2 p 4 sätestatust ning puudutatud isikute ütlustest, et XXXkäib üksinda poes, jätta täisealisele isikule XXXõiguse pisitehinguteks, millede summa määrab eestkostja
13.Tulenevalt asjaolust, et täisealisele isikule XXX tuleb seada eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks tuleb vastavalt TsMS § 526 lõikes 5 sätestatule tunnistada XXX ka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et XXX ei ole võimeline aru saama ka perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
14.TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus iga 5 (viie) aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kohus asub seisukohale, et kuna käesoleval juhul on ekspert märkinud, et ei saa kindlalt väita, et suutmatus oma tegudest aru saada või neid juhtida oleks kestev, tuleb täisealisele iskule XXX eestkostja määrata üheks (1) aastaks, s.o kuni 03.02.2017.
15.Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. Vastavalt PKS § 184 lõikele 1 esitab eestkostja kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Tulenevalt nimetatud seadusesättest kohustab kohus esitama eestkostjat eestkostetava vara nimekirja eestkoste seadmise aja seisuga 1 (ühe) kuu jooksul ning koos vara nimekirjaga tuleb eestkostjal esitada kohtule ka XXX vara tõendavad dokumendid. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab avaldajat XXX esitama eestkostja aruanne kohtule 03. veebruaril 2017. Aruande vorm lisatakse käesolevale määrusele.
Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.
16.Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Menetluskulude jaotamine
17.TsMS § 172 lõige 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avalduse esitamisel tasutud riigilõivu avaldaja kanda ning puudutatud isikule XXX riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindajakulu ja XXX ekspertiisikulu Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.