2.Välja mõista XXX ́ilt elatise võlgnevus (perioodi 01.09.2015-31.12.2015 eest) XXX ́i ja XXX ́i ülalpidamiseks kokku 460,16 eurot.
3.Mõista välja XXX ́ilt elatis XXX ́i kasuks igakuiselt 215,00 eurot kuus, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 01.01.2016 kuni XXX ́i täisealiseks saamiseni 04.04.2028.
4.Mõista välja XXX ́ilt elatis XXXkasuks igakuiselt 215,00 eurot kuus, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 01.01.2016 kuni XXX ́i täisealiseks saamiseni 18.11.2030.
Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme
kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest Hageja nõuded ja põhjendused
1.31.12.2015 esitatud hagiavalduses paluvad hagejad välja mõista kostjalt igakuine elatis miinimumsummas alates 01.09.2015. Kuna kostja ei ole toetanud hagejaid rahaliselt, on hagejad sunnitud pöörduma kohtu poole. Hagile lisatud sünnitunnistuste järgi on XXX ja XXXi vanemad XXXja XXX(tl 5-6). Kostja seisukohad
2.Kostja oma vastuses hagile (tl 22) on nõus tasuma elatist miinimumsummas. Siiani on kostja tasunud lasteaiamaksud ja elatisraha vabatahtlikult. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused
3.Kohus lahendab tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 404 lg 1 sätet kohaldades kirjalikus menetluses ning hageja on hagiavalduses (tl 4) kinnitanud kirjaliku menetlusega nõustumist.
4.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.Kostja ja hageja seadusliku esindaja ühised lapsed on XXX (sündinud XXX) ja XXX(sündinud XXX). Pooltel on laste suhtes ühine hooldusõigus. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta.
6.Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.
7.PKS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks.
8.PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
9.Vastavalt PKS § 99 lg 1 ja lg 2, ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
10.Tulenevalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013
määruse nr 166 alusel on töötasu alammäär 2015. aastal 390 eurot ja 2016. aastal 430 eurot.
11.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Nimetatud sätte kohaselt ei või 2015.a. alaealisele lapsele väljamõistetav elatis ühelt vanemalt olla väiksem kui 195,00 eurot ja 2016. aastal 215,00 eurot.
12.Seadusega sätestatud minimaalmääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamist sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Nimetatud seisukohta toetab Riigikohus otsuse nr 3-2-1-7-05 p-s 20 põhjendades, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegeliku statistilise uurimise tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.
13.Riigikohus rõhutab otsuses nr 3-2-1-118-12, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Piisava sissetuleku puudumisel tuleb leida vahendid ka muu vara arvel. Vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda last ülal pidada ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama, kasutades tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
14.Kostja oma vastuses hagile (tl 22) on nõus tasuma elatist miinimumsummas. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja hagejate kasuks igakuise elatise 215,00 eurot kuus.
15.Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas tagasiulatuvalt 2015.a. septembrist. Otsustamaks, kas elatis on kostjalt põhjendatud välja nõuda tagasiulatuvalt, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus PKS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hagi on kohtule esitatud 31.12.2015.a. Elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.09.2015 kuni 31.12.2015 eest on ühele lapsele 780 eurot (4 kuud x 195 eurot).
16.Kohus on tuvastanud kostja pangakonto väljavõttest, et kostja poolt on tasutud lasteaia- ja elatise maksed perioodi 16.09.2015 – 12.12.2015 alljärgnevalt: 16.09.2015 XXX VV 62,06 eur 21.09.2015 elatusraha 200,00 eur 15.10.2015 XXX VV 68,57 eur 16.10.2015 elatusraha 200,00 eur 17.10.2015 elatusraha 100,00 eur 16.11.2015 XXX VV 82,64 eur 16.11.2015 elatusraha 100,00 eur 17.11.2015 elatusraha 200,00 eur 12.12.2015 XXX VV 86,57 eur
17.Kohus arvestab elatise võlgnevuse nõudelt maha kostja poolt tasutud lasteaia- ja elatise
maksed kokku summas 1099,84 eurot. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista elatise võlgnevus summas 460,16 eur (1560 eur (2x780) - 1099,84 = 460,16 eur). Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesoleval juhul on kostja nõus igakuist elatist hagejatele tasuma, seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. RLS § 22 lg 1 p 2 kohaselt on elatise nõudmise hagi riigilõivuvaba.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.