2-15-16847
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Aleksandr Kondrašov
Kohtuotsuse tegemise aeg ja 27.01.2016, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number
2-15-16847
Tsiviilasi
XXXhagi XXXvastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
2 250 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX); esindajad Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX). Kirjalik menetlus Menetluse liik
Edasikaebamise kord: Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
2-15-16847 avalikult teatavakstegemisest (27.01.2016). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2-15-16847
28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2015 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja 2015. a moodustab see summa 195 eurot. Sama määruse kohaselt on alates 01.01.2016 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja 2016. a moodustab see summa 215 eurot. Riigikohtu praktika kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-120-14, p 14). Kohus on hagejale 11.11.2015 kohtumääruses (tl 11-12) selgitanud, et juhul, kui hageja soovib elatise väljamõistmist kostjalt suuremas ulatuses, kui on PKS § 101 lg-st 1 tulenev elatise miinimumsumma, lasub hagejal kohustus tõendada vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud seaduses sätestatud miinimummäära ületavas summas. Hageja ei ole esitanud tõendeid oma vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulude kohta, mis ületavad seaduses sätestatud miinimummäära. Kohus on seisukohal, et kuna hageja ei ole tõendanud oma vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulusid seaduses sätestatud miinimumi ületavas määras, tuleb hagi rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis alates hagi esitamisest 09.11.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud miinimummääras. Kohtu hinnangul ei ole asjakohased kostja väited selle kohta, et elatise maksmine sõltub hageja vanemate omavaheliste suhete iseloomust ning asjaolust, kas kostjal võimaldatakse lapsega kohtuda või mitte. Lapsest lahus elaval vanemal lasub lapse ülalpidamise kohustus sõltumata sellest, kas lapse vanemad suhtlevad omavahel või kui head või halvad nendevahelised suhted on. Kohtu hinnangul ei ole asjakohased menetlusosaliste väited selle kohta, et elatise maksmine sõltub hageja vanemate omavaheliste suhete iseloomust. Kohus on seisukohal, et hageja vanemate erimeelsused hageja hooldusõiguse teostamise üle ei oma käesolevas menetluses tähtsust. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning kohus võib vähendada elatist alla seaduses sätestatud alammäära ainult mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, et kostja käesolevas menetluses kohtule esitatud seisukohtadest ei tulene PKS § 102 lg-2 sätestatud eeldusi elatise vähendamiseks. Kostja on oma seisukohtades välja toonud, et summat 250 eurot ei ole temal kusagilt võtta, kuna tema pangakonto on arestitud ja ta on hetkel töötu. Kooskõlas PKS § 102 lg-ga 2 ei vabane isik alaealise lapse ülalpidamiskohustusest ning kohtu hinnangul ei ole kostja välja toonud ega põhistanud seaduses sätestatud mõjuvaid elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kohus leiab, et tsiviilasjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks töövõimetu või olukorras, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega kohtu hinnangul ei esine mõjuvat põhjust käesolevas asjas hageja kasuks elatise
2-15-16847 väljamõistmiseks alla kehtestatud miinimummäära. Kohus on seisukohal, et kostja on töövõimeline isik, kellel on kohustus korraldada oma elu selliselt, mis võimaldaks tal täita miinimummääras ülalpidamiskohustust oma alaealise lapse osas. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ning XXX tuleb välja mõista igakuine elatis miinimumsummas 195 eurot (1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) hageja kasuks tema ülalpidamiseks alates 09.11.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
2-15-16847 Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd kohus on käesolevas tsiviilasjas jätnud menetluskulud poolte endi kanda, ei pea kohus otstarbekaks poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.