Maardu linna avaldus täisealisele isikule XXX eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Maardu linn Maardu Linnavalitsuse kaudu (asukoht Kallasmaa 1, 74111 Maardu); Puudutatud isik: XXX(isikukood XXX, elukoht vastavalt rahvastikuregistri andmetele XXX, tegelik viibimiskoht käesoleval ajal XXX); Puudutatud isik: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isikule XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaadi abi Tatjana Dobolina (Advokaadibüroo RAAVE OÜ, registrikood 12238020, asukoht Valukoja 7, 11415 Tallinn).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maardu linna Maardu Linnavalitsuse avaldus.
2.Seada täisealisele isikule XXX (isikukood XXX) tema kõigi asjade ajamiseks eestkoste ja määrata tema eestkostjaks XXX(isikukood XXX).
3.Kohus otsustab XXX seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 27.01.2021.a.
4.Tunnistada XXX valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja lugeda ta hääleõiguse kaotanuks.
Kuivõrd XXX ei saa piisavalt aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest, ei või ta iseseisvalt teha perekonnaõiguslikke tehinguid.
6.Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. XXX`u ülesanneteks on XXXesindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti XXX esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes.
7.Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule kirjaliku nimekirja XXX vara kohta seisuga 27.01.2016.a. Nimekirjas tuleb esitada teave XXX varalise olukorra kohta talle eestkoste seadmise aja seisuga ning see tuleb esitada koos vara tõendavate dokumentidega. Nimekiri tuleb esitada Harju Maakohtule 1
(ühe) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse tegemisest.
8.Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande iga aasta 15. veebruaril. Esimene aruanne tuleb esitada 15.02.2017.a. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid. Aruande vorm lisatakse käesolevale määrusele.
9.Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi XXX varast ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.
10.Eestkostja on kohustatud teatama kohtule oma elukoha muutumisest.
11.Eestkostja on kohustatud teatama kohtule viivitamatult asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Menetluskulude jaotamine
13.Jätta XXX riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindajakulu ja XXX ekspertiisikulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul alates määruse kättesaamisest isik, kellele eestkostja määramist menetleti; isik, kes eestkostjaks määrati; isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Käesolev kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 531 lõikele 1 alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Tsiviilasja asjaolud ja menetluse käik
1.Maardu linn Maardu Linnavalitsuse kaudu esitas 10.12.2015.a. Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule XXX eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt ei ole XXX võimeline iseseisvalt toime tulema ega kaitsma oma isiklikke ja varalisi õigusi ning huve. Oma tervislikust seisundist tulenevalt ei suuda XXX oma tegude tähendusest aru saada ega neid juhtida. Seejuures kinnitas Maardu Linnavalitsuse esindaja, et XXX tütar, XXX, on XXX eestkostjaks sobiv isik, märkides siinkohal, et ka XXX teine tütar XXX(isikukood XXX), kes elab käesoleval ajal XXX, on nõus, et tema ema, XXX, eestkostjaks määratakse XXX.
2.Harju Maakohus võttis oma 18.12.2015.a. kohtumäärusega käesoleva hagita asja menetlusse, määras puudutatud isiku XXXsuhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ning andis XXX riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabikulusid. Riigi õigusabi osutas puudutatud isikule XXX vandeadvokaadi abi Tatjana Dobolina.
4.Puudutatud isikule XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi XXX leidis oma 03.01.2016.a. kohtule esitatud kirjalikus seisukohas, et XXX vajab eestkoste seadmist. Esindaja sõnul vastab eestkoste seadmine XXX huvidele, kuna XXX ei ole võimeline tehinguid tegema ega kaitsma oma õigusi. Esindaja kinnitas, et XXX on sobiv isik täitmaks XXX eestkostja ülesandeid ning tema määramine eestkostjaks ei ole vastuolus eestkostetava huvidega.
5.Harju Maakohus kuulas 08.01.2016.a. vastavalt TsMS § 524 lõikele 1 isiklikult ära puudutatud isiku XXX. Kohus veendus vahetu mulje põhjal, et XXX ei suuda väljendada adekvaatset tahet tema suhtes käiva eestkostemenetluse kohta. XXX, kes noogutas kõige peale, ei osanud vastata ühelegi kohtuniku küsimusele.
6.Harju Maakohus kuulas 25.01.2016.a. TsMS § 525 lõike 3 järgi isiklikult ära ka puudutatud isiku XXX`u, kes esitas ka Maardu linna Maardu Linnavalitsusele avalduse XXX eestkostjaks hakkamise kohta. XXX`u sõnul ei saa tema ema, XXX, enam kodus üksi hakkama ning vajab pidevat meditsiinilist järelevalvet. XXX hoolduskulud, mis ületavad XXX pensioni suurust, kannavad seejuures käesoleval ajal XXX ning XXX koos. XXX kinnitas, et ta on nõus hakkama oma ema, XXX, eestkostjaks. Kohtumääruse põhjendused
7.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lõike 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Eestkoste seadmise eelduseks täisealisele isikule on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 203 lõike 1 kohaselt asjaolu, et isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et XXX`l esineb ajuinfarktijärgne dementsus (RHK 10 järgi – F01.0), on tõendatud käesolevas tsiviilasjas läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr 43 (t/l 44-47). Eeltoodust tulenevalt on XXX TsÜS § 8 lõike 2 tähenduses piiratud teovõimega isik. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXX huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste.
8.PKS § 203 lõige 1 sätestab, et juhul kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. Kohus on seisukohal, et avaldus XXX eestkoste seadmiseks on põhjendatud, sest kohtumääruse punktis 7 jõudis kohus järeldusele, et XXX on piiratud teovõimega isik tulenevalt dementsusest, mis on kindlaks tehtud kohtupsühhiaatriaekspertiisiga.
9.PKS § 204 lõige 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Kohus leiab, et XXX eestkostjaks tuleb määrata tema tütar XXX, kes on XXX asju ajanud ka käesoleva ajani. XXX on andnud eestkostjaks hakkamise kohta ka oma kirjaliku nõusoleku (t/l 10). Samuti on XXX`u määramisega XXX eestkostjaks nõus ka XXX teine tütar, XXX(t/l 13-14). Kuivõrd kohus ei tuvastanud XXX`u eestkostjaks määramiseks takistavaid asjaolusid, määrab kohus XXX eestkostjaks XXX`u.
10.Tulenevalt XXX psüühilisest seisundist, eksperdiarvamusest ja XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukohast, asub kohus seisukohale, et eestkostja ülesanneteks tuleb jätta kõikide XXX asjade ajamine, tema esindamine, tehingute sooritamine, tema elu korraldamine,
talle inimväärsete elutingimuste, ravi- ja sotsiaalteenuste, kõrvalabi, järelvalve ja ülalpidamise tagamine. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.
11.Tulenevalt asjaolust, et XXX tuleb seada eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks, tuleb vastavalt TsMS § 526 lõikes 5 sätestatule tunnistada XXX ka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et XXX ei ole võimeline aru saama ka perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
12.TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus iga 5 (viie) aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et kohus on kohustatud otsustama XXX seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 26.01.2021.a.
13.Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. Vastavalt PKS § 184 lõikele 1 esitab eestkostja kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Tulenevalt nimetatud seadusesättest kohustab kohus esitama eestkostjat eestkostetava vara nimekirja eestkoste seadmise aja seisuga 1 (ühe) kuu jooksul ning koos vara nimekirjaga tuleb eestkostjal esitada kohtule ka XXX vara tõendavad dokumendid. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab eestkostjat esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 15. veebruaril. Aruande vorm lisatakse käesolevale määrusele. Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.
14.Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või
kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Menetluskulude jaotamine
15.TsMS § 172 lõige 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avalduse esitamisel tasutud riigilõivu avaldaja kanda ning puudutatud isikule XXX riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindajakulu ja XXX psühhiaatrilise ekspertiisikulu Eesti Vabariigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa Kohtunik Kohtuistungi sekretär Lea Krüger (telefon (+372)6200057, elektronpost [email protected]). Kohtujurist Anneli Põder (elektronpost [email protected]). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks [email protected]).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.