1.Kinnitada hageja XXXja kostja XXXvahel 20.01.2016.a sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1.hageja ja kostja jätavad korteriomandi aadressil XXX (registriosa number XXX) hageja XXX(isikukood XXX) ainuomandisse; 1.2.hageja ja kostja jätavad laenukohustuse AS Sampo Pank ees vastavalt laenulepingule nr XXXsummas 54 132,41 eurot seisuga 03.03.2014 hageja XXX(isikukood XXX) ainuomandisse; 1.3.hageja sõlmib AS-ga Sampo Pank laenulepingu nr XXX lisa, millega vabastab kostja XXX(isikukood XXX) laenukohustuste täitmisest summas 54 132,41 eurot vastavalt laenulepingule nr XXX 30 päeva jooksul kohtu kompromissi jõustuva määruse jõustumisest; 1.4.hageja ja kostja lepivad kokku, et hageja XXX(isikukood XXX) kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi aadressil XXX ainuomanikuna, mille kohta paluvad hageja ja kostja teha vastav kandeavaldus kinnisturegistriosakonnale; 1.5.kostja annab hagejale üle korteriomandi aadressil XXX (registriosa number XXX) 30 päeva jooksul kompromissi kinnitava määruse jõustumisest;
1.10.Hageja ja kostja kinnitavad, et käesoleva määruse p-des 1.1-1.9 sätestatud tingimuste täitmisel puuduvad hagejal ja kostjal mistahes nõuded kostja ja hageja vahel ning hageja ja kostja loobuvad mistahes võimalikest olemasolevatest või tulevikus tekkivatest nõuetest kostja ja hageja vahel, mis tulenevad kostja ja hageja ühisvara jagamise nõudest.
2.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas nr 2-14-10362.
3.Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada XXX’le pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 150 eurot ning kanda see XXXarveldusarvele nr
XXXXXXXXXX.
4.Tagastada XXX ’le pool vastuhagilt tasutud riigilõivust summas 150 eurot ning kanda see XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.
2-14-10362
5.Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele ning saata p-i 1.4 osa täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale ja p-i 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada, kuivõrd pooled on selle õiguse kompromissiga välistanud.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses on XXXhagi XXXvastu ühisvara jagamiseks ning XXXvastuhagi XXXvastu ühisvara jagamiseks.
2.21.01.2016.a esitati kohtule hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromiss, mille pooled taotlesid kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasjas menetluse lõpetamist. Kohtule on esitatud kompromissi tingimused. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled paluvad kohtul saata jõustunud kompromissimääruse täitmiseks kinnistusraamatusse. Pooled paluvad menetluskulud jätta poolte endi kanda. Pooled paluvad tagastada tasutud riigilõivust pool, s.o 150 eurot ning kanda see hageja XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXX. Pooled loobusid TsMS § 661 lg 4 kohaselt määruskaebuse esitamise õigusest.
3.Kostja on 21.01.2016.a kohtule esitanud vastuhagilt tasutud riigilõivu tagastamiseks ning palub tagastada 25.11.2014.a tasutud riigilõivust summas 300 eurot 1⁄2, s.o 150 eurot, XXXkontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
5.Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.
6.Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses
2-14-10362 nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
7.Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 alusel.
8.Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtub, et pooltel on kokkulepe menetluskulude jaotuse osas, mille kohaselt jäävad poolte kulud poolte endi kanda. Seega leiab kohus, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
9.Pooled paluvad tagastada hagiavalduselt tasutud riigilõivust pool, s.o 150 eurot ning kanda see hageja XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXX. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja tasus 25.10.2013.a Rahandusministeeriumi kontole riigilõivu 300 eurot selgitusega „Riigilõiv hagi esitamise eest XXX vastu“.
10.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 9 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused.
11.Kohus leiab, et Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot. Vastavalt poolte taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXX.
12.Kostja on kohtule esitanud vastuhagilt tasutud riigilõivu tagastamiseks ning palub tagastada 25.11.2014.a tasutud riigilõivust summas 300 eurot 1⁄2, s.o 150 eurot, XXXkontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Kohus, tuginedes eeltoodud õiguslikule alusele, leiab, et taotlus on põhjendatud ning tagastab pool tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda XXXkontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.
13.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse.
14.Pooled paluvad kohtul saata jõustunud kompromissimääruse täitmiseks kinnistusraamatusse. TsMS 455 lg 2 sätestab, et kui kohtuotsusega on muudetud registrisse
2-14-10362 kantavaid isikuandmeid, saadab kohus kohtuotsuse ärakirja registripidajale. Seega saadab kohus käesoleva määruse ärakirja registripidajale, Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.