Perekonnaõigus › Alaealisele isikule eestkostja määramine

eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.

ülesanneteks peaksid olema XXX varaliste ja isiklike õiguste ning tervisega seotud küsimuste lahendamine. Ärakuulamine 21.01.2016 kuulas kohus ära XXX ning XXXnende kodus aadressil XXX, Tallinn. XXX vastas kohtu küsimustele osaliselt. Ta teadis, kui vana ta on, kuid aastat, millal ta sündinud ei osanud öelda. Puudutatud isik I kinnitas, et tal on vanematega (puudutatud isikud II ja III) head suhted ning ta soovib, et ema tema eest ka edaspidi hoolitseks. Ülevaate tema olukorra kohta andis tema ema XXX ning samuti selgitas XXX küsimusi, millele XXX ei olnud suuteline vastama või ei osanud vastata. XXX leidis, et eestkoste jätkumine on vajalik ning oli nõus jätkama eestkostjana. 25.01.2015 kuulas kohus telefoni teel ära ka XXX, kes leidis, et eestkoste jätkumine on vajalik ning oli nõus, et eestkostja ülesandeid täidaks XXX. Kohtumääruse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 4 alusel kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 528 lg 1 kohaselt kohaldatakse eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistlikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Vastavalt PKS § 203 lg 1 kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt eestkostja võib määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele aru saada abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kohus, kuulanud ära puudutatud isikud, hinnates kohtule esitatud ekspertiisiakti ja kõiki dokumentaalseid tõendeid kogumis, võttes arvesse eestkosteasutuse ja puudutatud isiku I määratud esindaja kirjalikud arvamused, asub seisukohale, et XXX üle seatud eestkostet tuleb pikendada. Kohus on veendunud, et XXX vajab toimetulekuks kõrvalabi ja juhendamist. Tema igapäevast tegutsemist raskendab nägemispuue (puudutatud isik I on pime). Lisaks on tuvastatud puudutatud isikul I ka liikumis- ja vaimupuue. PKS § 204 lõige 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Kohus leiab, et XXX ametiaega puudutatud isiku XXX eestkostjana tuleb pikendada. XXX eestkostja ametiaja pikendamist takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole ning kohtu hinnangul on XXX sobiv isik eestkostjaks. Kuna PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkamine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, saab eestkostja ametiaega pikendada kuni viieks aastaks.

Eestkostja ülesanneteks tuleb jätta kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamine ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkostet lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise omal algatusel või eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab eestkostjat esitama aruande iga aasta 15. märtsiks. TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 koosmõjus jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning tasu kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise eest, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.