Perekonnaõigus › Abielulahutus

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik 18.12.2015. a esitas hageja I K Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse D K vastu abielu lahutamise nõudes. Tsiviilasi kandis numbrit 2-15-19057. 21.12.2015 liitis kohus ühte menetlusse tsiviilasjad 2-15-9025 ja 2-15-19057 ning jätkas menetlust käesoleva tsiviilasja numbri all. Hageja nõue Kohtule esitatud hagi kohaselt sõlmiti poolte abielu *, mille kohta on koostatud abieluakt nr *. Hageja ja kostja elasid koos kuni oktoobrini 2014. Siis paigutati kostja ravile ja hiljem hooldekodusse. Kostjal on diagnoositud dementsus, tema üle on seatud eestkoste. Eestkostjaks on määratud kostja poeg. Poolte abielulised suhted on alates oktoobrist 2014 lõppenud. Hageja ei näe võimalust, et nad kostjaga oma abielulised suhted veel taastaksid. Kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde. Hageja selgitas, et ta on ühe korra kostjaga kohtunud pärast tema ravile ja hooldekodusse paigutamist. See oli 2014 aasta lõpus. Arvestades kostja tervislikku seisundit ja tema abivajadust igapäevaelu korraldamisel, millega ta toime ei tule, ei ole poolte abieluliste suhete jätkamine enam võimalik. Arvestada tuleb sellega, et ka hageja on eakas inimene, mistõttu ei ole ta suuteline kostja eest hoolt kanda. Hageja palus poolte abielu lahutada. Kostja seisukoht Kostja seaduslik esindaja esitas kohtule kirjaliku vastuse, milles leidis, et poolte abielu tuleb lahutada. Abielu lahutamine ei kahjusta kostja õigusi ja huve. Kohus on kostja isiklikult ära kuulanud * abielu lahutamise nõude osas. Kostja ei olnud võimeline sisuliselt oma seisukohta avaldama. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud * ning selle kohta on koostatud abieluakt nr *. PKS § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja on pöördunud hagiga kohtusse, kuna perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Kostja üle on seatud eestkoste Pärnu Maakohtu kohtumäärusega 14.01.2015. Arvestades asjaoluga, et pooled ei ela enam alates 2014 aasta oktoobrist koos, on kohus seisukohal, et poolte abielu tuleb lahutada. Kohtu veendumus põhineb asjaolul, et tulenevalt kostja tervislikust seisundist, ei ole tema igapäevane toimetulek kodustes tingimustes võimalik. Kostja viibib hooldekodus. Kuna hageja ja kostja on viimase aasta jooksul kohtunud vaid ühe korra, siis ei ole alust arvata, et pooled oma abielulised suhted veel taastaksid. Eeltoodud põhjendustel lahutab kohus poolte abielu. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. Hageja kanda jääb hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TSMS § 177 lg 1 p 1 järgi.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.