XXX(XXX) avaldus kohtu nõusoleku saamiseks alaealise lapse XXX (XXX) nimel tehingute tegemiseks
Menetlustoiming
Lõpplahend hagita perekonnaasjas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isik: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isik: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isiku XXX elukohajärgne kohalik omavalitsus: Tallinna linn Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu (asukoht Tulika 33b, 10615 Tallinn); Puudutatud isikule XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (Advokaadibüroo T.M.Hiob OÜ, registrikood 10825606, asukoht Tondi 1-306, 11313 Tallinn).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Rahuldada XXX(XXX) avaldus. Anda XXX (isikukood XXX) kohtu nõusolek alaealise lapse
XXX (XXX,
isikukood XXX) nimel teha kõik vajalikud tehingud (sealhulgas sõlmida kõik vajalikud lepingud, muuhulgas laenuleping, selle muutmise leping, hüpoteegi muutmise ja/või suurendamise leping, kinnisasja võla- ning asjaõigusleping jne) kasutamaks XXX poolt AS-ist SEB Pank võetava pangalaenu tagatisena XXX 3⁄4 mõttelises osas ja XXX 1⁄4 mõttelises osas kaasomandina kuuluvaid korteriomandeid asukohaga XXX(avalduses XXX), Tallinn, sealhulgas korteriomandit asukohaga XXX(avalduses XXX), Tallinn, mille reaalosaks on eluruum nr 37 (registriosa XXX) ning korteriomandeid asukohaga XXX(avalduses XXX), Tallinn, mille reaalosaks on mitteeluruumid nr 58 ja 59 (registriosad vastavalt XXX ja XXX).
4.Jätta alaealisele lapsele XXX riigi õigusabi korras määratud esindajakulud Eesti Vabariigi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Avalduse aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik
1.Avaldaja XXX esitas 15.12.2015.a. Harju Maakohtule avalduse kohtu nõusoleku saamiseks alaealise lapse XXX (XXX) nimel tehingute tegemiseks.
2.Avalduse kohaselt kuulub avaldaja ja alaealise lapse XXX kaasomandisse (kusjuures avaldajale kuulub 3⁄4 ja XXX 1⁄4 kaasomandi mõttelistest osadest) korteriomandid asukohaga XXX(avalduses XXX), Tallinn, sealhulgas korter nr 37 ja 2 (kaks) parkimiskohta registriosade numbritega vastavalt XXX, XXX ja XXX. XXX päris nimetatud korteriomandite mõttelised osad oma 31.03.2006.a. surnud isa, XXX (XXX, isikukood XXX), järel. Eelnimetatud korteriomanditele on käesoleval ajal seatud hüpoteek summas 2.484.000,00 krooni, s.o 158.756,53 eurot. Hüpoteegiga tagatud rahaline kohustuse jääk on 16.433,00 eurot. Avalduse kohaselt soovib avaldaja teha pangalaenu abil investeeringu kinnisvarasse, ostes näiteks korteriomandi asukohaga XXX, Tartu, hinnaga 99.000,00 eurot, või selle asemel mingi teise kinnisasja, kui tekib soodsam võimalus. Avaldaja kinnitas seejuures, et ta on omandanud arsti elukutse ja töötab meditsiiniala juhina XXX. Eesti filiaalis, mistõttu omab ta ka sissetulekut, mis võimaldab laenu tagastamist. Avaldaja hinnangul on investeeringu tegemine kasulik ka XXX, kelle vara suureneb pärimise korral ja kellel on võimalik tulevikus, õpingute jätkamisel, korterit kasutada. Lisaks märkis avaldaja, et enda erieestkostjaks määramise nõusoleku on andnud XXX isapoolne vanaema XXX.
3.Tulenevalt kõigest eeltoodust palus avaldaja anda avaldajale kohtu nõusolek avaldajale antava pangalaenu võtmiseks XXX, Tallinn asuvatele XXX kaasomandis olevatele korteriomanditele (registriosad XXX, XXX ja XXX) seatud hüpoteegi tagatisel kinnisasja ostmiseks XXX omandisse. Juhul kui kohus peab õigeks nõusoleku andmist konkreetse kinnisasja ostmiseks koos näidatud hinnaga XXX kaasomandis olevatele korteriomanditele seatud hüpoteegi tagatisel, siis palus avaldaja anda avaldajale vastav nõusolek XXX, Tartu asuva korteriomandi ostmiseks hinnaga 99.000,00 eurot. Seejuures palus avaldaja anda talle ka õiguse esindada eelmärgitud tehingus XXX või määrata XXX erieestkostjaks XXX.
4.Harju Maakohus kaasas oma 04.01.2016.a. kohtumäärusega menetlusse puudutatud isiku XXX vanaema XXX ja XXX elukohajärgse kohaliku omavalitsuse ning määras, juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 219 lõigetes 2 ja 5 sätestatust, XXX riigi õigusabi korras esindaja.
5.Puudutatud isikut XXX esindas käesolevas hagita perekonnaasjas vandeadvokaat Tiina Mare Hiob, kes leidis oma 07.01.2016.a. kohtule esitatud seisukohas, et kohtule esitatud avaldus tuleks rahuldada, kuna laenu võtmine ja korteriomandite tagatiseks kasutamine on esindaja hinnangul investeeringu tegemiseks mõistlik ja vajalik. Vajadust erieestkostja määramiseks esindaja ei näinud.
6.Puudutatud isiku XXX elukohajärgne kohalik omavalitsus Tallinna linn Kristiine Linnaosa
Valitsuse kaudu toetas samuti oma 14.01.2016.a. kohtule esitatud seisukohas avalduse rahuldamist. Kristiine Linnaosa Valitsuse esindaja sõnul ei kahjusta avalduses märgitud tehingute tegemine, arvestades avaldaja senist vastutustundlikku maksekäitumist ja tema sissetulekute suurust, XXX, kes ka ise on tehingute tegemisega nõus, huve. Kohtumääruse põhjendused
7.Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 131 lõike 1 kohaselt peab vanematel olema kohtu nõusolek lapse nimel tehingute tegemiseks, kui seda PKS § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 187 lõike 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. PKS § 188 lõike 1 punktide 1, 2, 6, 7 ja 9 ning 11 kohaselt ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa, loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut, sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda 1 (ühe) aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist ja võtta laenu ning teha tehingut, millega luuakse eestkostetava vastutus teise isiku kohustuse eest, ning tehingut, millega eestkostetava vara koormatakse teise isiku kohustuse tagamiseks, samuti teha tehingut, mis lõpetab eestkostetava nõude, vähendab seda või selle tagatist või loob sellise kohustuse, v.a PKS § 186 lõikes 4 sätestatud juhtudel. PKS § 209 lõike 1 kohaselt võib isikule, kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, määrata erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha. Eelkõige määratakse erieestkostja päritud või kinkena saadud vara valitsemiseks, kui pärandaja või kinkija on määranud, et vanemad või eestkostja ei tohi seda vara valitseda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määratakse erieestkostja ka PKS §-is 180 nimetatud toiminguteks. Kohus võib eestkostetava tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kui erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu puhul otstarbekas.
8.Lastekaitseseaduse (edaspidi LaKS) § 5 punktide 3 ja 4 kohaselt tuleb lapse õiguste ja heaolu tagamisel lähtuda mh põhimõtetest, et kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes tuleb esikohale seada lapse huvid ning et igal lapsel on õigus iseseisvaks seisukohavõtuks kõigis teda puudutavates küsimustes ning õigus väljendada oma vaateid. LaKS § 21 lõike 1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks: 1) selgitada välja kõik asjassepuutuvad lapse olukorra ja isikuga seonduvad asjaolud ning muu informatsioon, mis on vajalik, et hinnata otsuse mõju lapse õigustele ja heaolule; 2) selgitada lapsele kavandatava otsuse sisu ja põhjuseid, kuulata laps ära tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel; 3) kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid kogumis hinnates kujundada põhjendatud seisukoht lapse huvide kohta seoses kavandatava otsusega. Sama paragrahvi lõike 3 järgi tuleb, juhul kui lapse huvid erinevad lapse arvamusest või muul põhjusel tehakse otsus, mis ei ühti lapse arvamusega, selgitada lapsele tema arvamuse arvestamata jätmise põhjuseid.
9.Vastavalt kohtule esitatud dokumentaalsetele tõenditele on tõendatud, et:
9.1.XXX isa XXX (isikukood XXX) suri 31.03.2006.a. (t/l 11);
9.2.avaldajale kuulub 3⁄4 mõttelises osas ja XXX 1⁄4 mõttelises osas kaasomandina
korteriomandid asukohaga XXX(avalduses XXX), Tallinn, sealhulgas korteriomand asukohaga XXX(avalduses XXX), Tallinn, mille reaalosaks on eluruum nr 37 (registriosa XXX) ning korteriomandid asukohaga XXX(avalduses XXX), Tallinn, mille reaalosadeks on mitteleluruumid nr 58 ja 59 (registriosad vastavalt XXX ja XXX, t/l 51-56).
9.3.avaldaja majanduslik seisund võimaldab tal laenukohustusi täita (t/l 12-50, 57).
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja selle lisadega, puudutatud isikule XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja ning puudutatud isiku XXX elukohajärgse kohaliku omavalitsuse Tallinna linna Kristiine Linnaosa Valitsuse seisukohtadega, uurinud kõiki dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud neid kogumis, asub seisukohale, et kuivõrd käesolevas asjas ei ole otstarbekas alaealisele lapsele erieestkostjat määrata ning tehingute tegemine avalduses toodud tingimustel on lapse huvidega kooskõlas, tuleb XXX anda kohtu nõusolek alaealise lapse XXX nimel teha kõik vajalikud tehingud (sealhulgas sõlmida kõik vajalikud lepingud, muuhulgas laenuleping, selle muutmise leping, hüpoteegi muutmise ja/või suurendamise leping, kinnisasja võla- ning asjaõigusleping jne) kasutamaks XXX poolt AS-ist SEB Pank võetava pangalaenu tagatisena XXX 3⁄4 mõttelises osas ja XXX 1⁄4 mõttelises osas kaasomandina kuuluvaid korteriomandeid asukohaga XXX(avalduses XXX), Tallinn, sealhulgas korteriomandit asukohaga XXX(avalduses XXX), Tallinn, mille reaalosaks on eluruum nr 37 (registriosa XXX) ning korteriomandeid asukohaga XXX(avalduses XXX), Tallinn, mille reaalosaks on mitteeluruumid nr 58 ja 59 (registriosad vastavalt XXX ja XXX). Seega on kohtu hinnangul avaldus põhjendatud, on esitatud alaealise lapse XXX huvides ja kuulub seetõttu ka rahuldamisele. Menetluskulude jaotamine
11.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides ja kohus määras alaealisele lapsele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lõikes 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele lapsele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Avaldaja poolt avalduse esitamisel tasutud riigilõivu jätab kohus tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa Kohtunik Kohtuistungi sekretär Lea Krüger (telefon (+372)6200057, elektronpost [email protected]). Kohtujurist Anneli Põder (elektronpost [email protected]). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks [email protected]).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.