lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-16519/8

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.01.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-16519/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.01.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1277
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-16519/4Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja18.12.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

18.01.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-16519

Kohtuasi

VS hagi AŠ vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.12.2015 hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AŠ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja VS (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja AŠ (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Keelduda menetlusse võtmast AŠ apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 18.12.2015 otsuse peale.
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
4.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 21.09.20262-26-10104/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-17779/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 21.09.20262-26-14046/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 17.09.20262-26-14841/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(4)

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

1.04.01.2015 esitas hageja maakohtule hagi kostjaga sõlmitud abielu lahutamiseks ja abieluvara jagamiseks. 23.11.2015 määrusega eraldas kohus abieluvara jagamise nõude iseseisvasse menetlusse ning samal kuupäeval võttis käesoleva asja menetlusse ning määras kohtuistungi toimumise aja (14.01.2016 kell 13.00). 15.12.2015 esitas kostja hagile vastuse, milles mh märgib, et nõustub abielu lahutamisega ning palub lahutada poolte abielu. Samuti palus kostja jätta menetluskulud hageja kanda, kuna hageja ei ole teinud kordagi ettepanekut abielu kohtuväliselt lahutada.
2.18.12.2015 tegi Harju Maakohus TsMS § 444 lg 4 järgi kirjeldava ja põhjendava osata hagi õigeksvõtul põhineva otsuse, millega lahutas poolte abielu, mis on sõlmitud 30.04.1981 Tallinna Perekonnaseisuosakonnas (kanne nr XXX), märkis, et pärast abielu lahutamist jääb kostjale sama perekonnanimi, tunnistas otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks ja jättis menetluskulud kummagi poole enda kanda. Samuti tühistas kohus asjas määratud kohtuistungi aja seoses lahendi vormistamisega.
3.12.01.2016 esitas kostja Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kaebuses märgib kostja, et talle jäi selge teadmine ja arusaamine, et abielu lahutamise kohtuistung toimub 14.01.2016 ja kostja soovis kindlasti istungil osaleda. Kostja oleks soovinud kohtuistungil saada õigeid ja õiglaseid vastuseid hagejalt küsimustele, mis puudutasid hagis toodud väiteid poolte abielu lõppemise kohta. TsMS § 346 lg 2 sätestab abieluasjade menetlemisel pooltel isiklikult kohtuistungile ilmumise ja osalemise kohustuse. Maakohus on eelnimetatud sätet rikkunud, tehes hagi õigeksvõtul põhineva otsuse osapooli ära kuulamata ja kohtuistungit pidamata. Samuti nõudis hageja hagis menetluskulude jätmist kostja kanda, millele vaidles kostja vastu, kuna abielu lahutamise hagi tuli talle ootamatult ja sel teemal ei olnud abikaasadel eelnevalt juttu. Kostja esitas hagile tähtaegselt nõuetekohase vastuse, kasutades selleks õigusnõustaja teenust, mille eest tasus 124.80 eurot. Selline summa on kostjale väga suur väljaminek, kuna ta on invaliidsuspensionär ning tema sissetulek piirdub vaid riigi poolt makstava pensioniga. Kuna kostjal puudus võimalus kohtuistungil oma abielu, abielu lahutamist ning kostja majanduslikku seisundit puudutavaid seisukohti selgitada, siis määras kohus menetluskulud poolte kanda. Kostja ei saanud tõendada, et selline menetluskulude tema kanda jätmine on talle majanduslikult väga raske ja koormav. Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Määruse põhjendused
4.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et kaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
5.TsMS § 637 lõike 1 punkti 6 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Kolleegiumi hinnangul on antud juhul just sellise olukorraga tegemist.
6.Kaebusest nähtuvalt vaidlustab kostja maakohtu otsuse põhjusel, et seadusest tulenevalt oleks kohus pidanud abielu lahutamise asjas korraldama istungi. Samuti

2(4)

põhjusel, et kohus jättis menetluskulud poolte kanda, kuigi kostja taotles menetluskulude hageja kanda jätmist.

7.Eeltoodust nähtuvalt ei vaidlusta kostja abielu lahutamise hagi rahuldamise osas kohtuotsuse resolutsiooni, st abielu lahutamist. Ka asja materjalidest nähtuvalt oli kostja algusest peale nõus abielu lahutamisega. Seega tegi maakohus vastavalt TsMS § 440 lõike 3 teisele lausele õigeksvõtul põhineva otsuse. Viidatud sätte kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja ilma kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lõike 4 esimese lause järgi ei ole küll kohus abieluasjas ja põlvnemisasjas hagi õigeksvõtuga seotud, kuid käesolevas asjas ei olnud kohtul alust kostja selget tahteavaldust abielulahutusega nõustumise kohta arvesse võtmata jätta. TsMS § 4 lõike 2 kohaselt määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu, samuti otsustavad taotluste esitamise. Sama sätte lõike 3 kohaselt on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Hagi õigeksvõtu korral ei olnud kohtul kohustust kohtuistungit pidada.
8.Apellatsioonkaebusest nähtuvalt soovis kostja kohtuistungit põhjusel, et „saada hagejalt õigeid ja õiglaseid vastuseid küsimustele, mis puudutasid hagis toodud väiteid poolte abielu lõppemise kohta“. Abieluasjas istungi korraldamise (TsMS § 346 lõige 2) eesmärgiks on eelkõige võimaldada kohtu kaasabi poolte lepitamisel juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt mõistlik ja võimalik. Samuti on istungi korraldamine vajalik menetlusosalise ärakuulamiseks. Antud juhul esitas kostja kõik oma seisukohad kirjalikult, apellatsioonkaebuses ei ole ka välja toodud, et kostjal jäi kirjalikus seisukohas midagi olulist avaldamata, mida ta soovis avaldada istungil ja mis võinuks mõjutada asja lõpptulemust. Samuti ei ole kostja märkinud, et ta ei nõustu abielu lahutamisega ning et tema hinnangul oleks veel perspektiivi poolte lepitamisel (millisel juhul võinuks asjas istungi toimumine eelduslikult mõjutada lõpplahendit). Eeltoodust tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et ka peale maakohtus asja uut arutamist oleks võimalik teha teistsugune otsus, st jätta hagi rahuldamata ja poolte abielu lahutamata. Seega ei saaks TsMS § 637 lõike 1 punkti 6 mõttes kostja kaebust selles osas rahuldada.
9.Seoses kaebuse väidetega, milliste kohaselt soovis kostja istungil selgitada ka menetluskulude hageja kanda jätmise taotlust ning et menetluskulud maakohtus tulnuks jätta hageja, mitte poolte endi kanda, märgib kolleegium, et isegi, kui menetluskulud oleks jäetud hageja kanda, ei oleks eelduslikult saanud kostja menetluskulusid hagejalt välja mõista. Nimelt nähtub apellatsioonkaebusest kostja soov, et hageja hüvitaks talle seoses hagile vastuse koostamisega kantud kulud õigusteenuse eest summas 124.80 eurot. Asja materjalidest ei nähtu kostjal lepingulise esindaja olemasolu. Vastuse kaebusele on allkirjastanud kostja isiklikult, samuti ei ole esindajat märgitud vastuse päisesse. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt kohtupraktikale menetluskulude kindlaksmääramise osas saab TsMS § 175 lõike 1 alusel lepingulise esindaja kulusid menetluskulusid kandma kohustatud poolelt välja mõista üksnes siis, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses, st kui lepingulise esindaja olemasolu on tsiviilasja toimikust nähtav ja kohtu poolt kontrollitav (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-183-14, p 13). Eeltoodu üheks eesmärgiks on, et teisel menetluspoolel peab olema mõistlikult ettenähtav, kas ja milliste kulude hüvitamise kohustus tal tulevikus tekkida võib. Nagu kohus eelnevalt märkis, ei nähtu antud juhul asja materjalidest, et kostjat oleks menetluses esindanud lepinguline esindaja, seega ei saanuks kostja menetluskulusid ka hagejalt välja mõista isegi juhul, kui menetluskulude jaotamisel rakendada TsMS § 164 lõike 1 asemel sama sätte lõiget 2. 3(4)
10.Kuna eelnevalt leidis kolleegium, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lõike 1 punkti 6 alusel keelduda, puudub vajadus lahendada koos kaebusega esitatud riigi õigusabi taotlust. Seoses riigi õigusabi taotlusega märgib ringkonnakohus siiski täiendavalt, et taotlusest nähtuvalt on kostja selles käsitlenud väiteid ja asjaolusid seoses poolte ühisvara jagamise menetlusega (tsiviilasi nr 2-1517552) ning taotlusele on lisatud ka kõnealuses asjas 05.01.2016 tehtud tagaseljaotsus, millega on hagi rahuldatud. Nagu ka kõnealuses tagaseljaotsuses märgitud, on kostjal õigus selle vaidlustamiseks esitada Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale TsMS 415 alusel kaja. Kostja ei saa esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebust.
11.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lõike 1 alusel koosmõjus § 639 lõikega 1 kaebuse esitaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, kuna apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning seda ei edastatud vastamiseks vastustajale ja seega vastustajal ei saanud tekkida apellatsioonimenetluses vastaspoolelt väljamõistetavaid menetluskulusid.

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.09.20262-26-14764/10Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja