2-16-547
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Aleksandr Kondrašov
Kohtujurist
kohtujurist Merily Mets
Määruse tegemise aeg ja koht
18. jaanuar 2016. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-547
Tsiviilasi
XXXavaldus kohtult loa saamiseks abieluvõimetõendita abiellumiseks
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmine ja lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: XXX(sündinud XXX.a., elukoht XXX, e-post
Puudutatud isik: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, epost XXX).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord
2-16-547 Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Avaldaja nõue ja põhjendused XXXesitas 13.01.2016.a Harju Maakohtule avalduse kohtult loa saamiseks abieluvõimetõendita abiellumiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja Vene Föderatsiooni kodanik. Avaldaja märgib, et soovib sõlmida abielu Eestis, Tallinnas Eesti kodakondsusega XXX ́iga (isikukood XXX). Avaldaja toob välja, et elab alaliselt Venemaal ja viibib Eestis viisa alusel. Samuti on avaldaja välja toonud, et Tallinna Perekonnaseisuamet ei võta Venemaa asutuste poolt antud abieluvõimetõendeid vastu, kuna Venemaal puudub üldine abieluregister. Avaldaja on kohtule tõendina esitanud Komi Vabariigi perekonnaseisuvalitsuse tõendi abielu sõlmimise riikliku registreerimise fakti puudumise kohta. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. TsMS § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. TsMS § 478 lg 2 esimese lause järgi ei pea hagita menetluses tehtud määrust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Avaldusest nähtub, et Venemaa kodanik XXX(sünd. XXX.a. Sõktõvkari linnas) soovib Eesti Vabariigis sõlmida abielu Eesti kodakondsusega XXX ́iga (isikukood XXX). Avaldaja on kohtule tõendina esitanud Komi Vabariigi perekonnaseisuvalitsuse tõendi abielu sõlmimise riikliku registreerimise fakti puudumise kohta perioodil 01.01.2005 kuni 28.12.2015. Kohus asub seisukohale, et tsiviilasjas esitatud ja kogutud tõendid annavad aluse kohtul anda avaldajale PKTS § 39 lg 5 alusel loa abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Kohus selgitab, et käesoleva määrusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lg 5 viimase lause kohaselt kuus kuud. TsMS § 478 lg-st 4 tuleneb, et hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.