Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

Eesti Vabariigi nimel (hagi õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 14.01.2016, Rapla Tsiviilasja number 2-15-12863 Tsiviilasi A M R hagi A S vastu isaduse tuvastamiseks Tsiviilasja hind 3500.- eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja A M R, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, hageja seaduslik esindaja P R, hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Marika Jaanosn, kostja A S, isikukood xxxxxxxxxxx, asukoht xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon Tuvastada, et A M R põlvneb A S. Kanda A M R isana sünniakti A S (isikukood xxxxxxxxxxx, sünd xx.xx.xxxx xxxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxx xxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxx). A M R menetluskuludest jätta riigilõiv A S kanda. A M R menetluskuludest jätta ekspertiisikulud tema enda kanda. Välja mõista A S 40.- eurot A M R kasuks. Välja mõista Eesti Vabariigilt töötasu 216,24 eurot vandeadvokaat Marika Jaansoni kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 94 lg 1 sätestab, et isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Perekonnaseaduse § 94 lg 2 sätestab, et põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest isast. Perekonnaseaduse § 94 lg 3 sätestab, et eostamisajaks loetakse ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud väljaspool eelmises lauses nimetatud ajavahemikku, siis loetakse eostamisajaks see ajavahemik. Sünnitõendiga nr xxx-xxxx/xx xx.xx.xxxx loeb kohus tuvastatuks, et A M R on sündinud xx.xx.xxxx xxxxxxxxx ning tema ema on P R. Sünd on registreeritud xxxxxxxx Vallavalitsuses xx.xx.xxxx, dokumendi nr xxx-xx-xxxx/xx xx.xx.xxxx. Ekspertiisiaktiga nr xxx-xxxxxx xx.xx.xxxx loeb kohus tuvastatuks, et tõenäosus, et A S on A M R bioloogiline isa, on 99,999999994%. Kostja hagile vastu ei vaidle. Seega leidis tõendamist kogutud tõenditega, et kostja on hageja bioloogiline isa. Kostja võtab hagi õigeks ning kohus kohaldab kohtuotsuse vormistamisel TsMS § 444 lg 3 sätteid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 11 sätestab, et põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud. Kostja on nõus kandma osaliselt menetluskulud.