Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Külli Puusep
Määruse tegemise aeg ja koht
14. jaanuar 2016, Tallinn; kirjalik menetlus
Kohtujurist
Enely Sepp
Tsiviilasja number
2-16-227
Tsiviilasi
XXXavaldus kohtult nõusoleku saamiseks sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmine ja lahendamine
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja XXX(Eesti isikukood XXX, XXX isikukood XXX; elukoht XXX)
esindajad
abielu
Avaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Annely Sepp (Advokaadibüroo Mullari & Koch, e-post: [email protected]) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord
2-16-227 Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
XXXesitas 7. jaanuaril 2016 Harju Maakohtule avalduse kohtult nõusoleku saamiseks abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Avalduse kohaselt kavatseb avaldaja abielluda XXX (XXX) (isikukood XXX). Avaldaja on Ukraina Vabariigi kodanik ning on elanud viimased seitse aastat Poolas, Varssavi linnas. Avaldajale on 22. oktoobril 2014 väljastatud ka Poola elamisluba ning Eesti digi-ID. Avaldaja kinnitab, et ta on vallaline, ta ei ole kunagi olnud abielus, tema suhtes puuduvad ka muud abielu sõlmimist välistavad asjaolud. Abieluvõimetõendi saamiseks on avaldaja pöördunud nii Ukraina Suursaatkonna poole Poola Vabariigis kui ka Varssavi Perekonnaseisuameti poole, kuid abieluvõimetõendit avaldajale ei väljastatud, mistõttu ei ole avaldajal võimalik saada Eestis abiellumiseks vajalikku abieluvõimetõendit ei enda kodakondsus- ega elukohariigist.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. TsMS § 478 lg 2 esimese lause kohaselt hagita menetluses tehtud määrust ei pea põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Kohus asub seisukohale, et tsiviilasjas esitatud tõendid ning avaldaja avaldatu annavad kohtule aluse väljastada avaldajale PKTS § 39 lg 5 kohane luba abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Kohus selgitab, et käesoleva määrusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lg 5 viimase lause järgi kuus kuud. TsMS § 478 lg-st 4 tuleneb, et hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja enda kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.