Perekonnaõigus › Alaealisele isikule eestkostja määramine

kohtule kirjaliku aruande iga aasta 15. detsembriks.

Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest eestkostja, eestkostetav, eestkostetava otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik.

Avalduse aluseks olevad asjaolu XXX on korduvalt diagnoositud ajuinfarkt. XXX vajab pidevat kõrvalabi ja suunamist igapäevastes toimingutes. Avaldaja on seisukohal, et käesoleval juhul on tegu piiratud teovõimega ning puudutatud isik ei ole võimeline aru saama oma tegudest ja otsustest. Avaldaja palub seada oma isale eestkoste ja määrata avaldaja isa eestkostjaks. Eksperdiarvamus XXX Puudutatud isiku määratud esindaja seisukoht Harju Maakohtu 04.12.2015 määrusega määras kohus XXX esindaja riigi arvel kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. XXX esindas antud tsiviilasjas advokaat Raivo Bergson. Määratud esindaja on seisukohal, et avaldus tuleb rahuldada. XXX avaldas oma esindajale, et on nõus eestkoste seadmisega, kuna ei ole vajalikul määral suuteline enda huvisid kaitsma ja end esindama. Vestluses oli esindatava adekvaatse eneseväljendusega, orienteerus ajas ja kohas. Enda sõnul esineb tal paremaid ja halvemaid päevi. Asjaajamistega ametiasutustes ta enda sõnul toime ei tule. Esindaja sõnul on XXX sobilik XXX eestkostjaks olema, ta on puudutatud isiku eest siiani hoolitsenud ning on motiveeritud seda ka edaspidi tegema. Esindajal pole teada asjaolusid, mis välistaksid Astrit Suursilla Raul Suursilla eestkostjaks määramise. Eestkosteasutuse seisukohad XXXeestkoste seadmine võib olla põhjendatud. Tütar XXX elab koos vanematega aadressil XXX. Seetõttu on ta väga hästi kursis isa terviseprobleemidega ja tema igapäevase toimetulekuga. Tütar XXX töötab XXX autojuht-kirjakandjana juba 8 aastat. Oma töö iseloomu tõttu on tal võimalus oma päeva planeerida ja vajadusel alati koju minna ning sellega tagada isale tema toimetulekuks vajalik kõrvalabi, vajadusel sotsil- ja raviteenused. XXX Vallavalitsusel ei ole teada ühtegi asjaolu, mis võiksid takistada XXX täitmast eestkostja ülesandeid. Kohtumääruse põhjendused TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistlikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Vastavalt PKS § 203 lg 1 kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt eestkostja võib määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealse huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele aru saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.

Eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenust. Kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise omal algatusel või eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel. PKS § 207 sätestab, et eestkostja on oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. Psühhiaater Peeter Valvur on oma arvamuses leidnud, et XXX ei ole psüühilise seisundi tõttu kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. XXX vaimne seisund ei võimalda tal langetada otsuseid ja teha tehinguid, sealhulgas pisitehingud. Eksperdi arvamuse kohaselt ei võimalda XXX vaimne seisund tal teostada valimisõigust. Puudutatud isiku määratud esindaja ja eestkosteasutus toetavad avalduse rahuldamist ja XXXmääramist oma isa eestkostjaks. Kõiki tõendeid kogumis hinnates, leiab kohus, et XXX on piiratud teovõimega. Enda esindamiseks ta volitust andnud ei ole. XXX vajab eestkostjat, kelle ülesandeks oleks kaitsta tema õigusi ja huve. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et XXX on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Arvestades XXX vaimset tervist ei ole võimalik jätta temale alles teovõimet mistahes perekonnaõiguslike tehingute mõistes. Oma isa eestkostjateks soovivad saada nii tütar, XXX kui poeg, XXX. XXX esindaja ja eestkosteasutus toetavad XXX määramist eestkostjaks. XXX esindaja leiab, et XXX sobib paremini oma isa eestkostjaks, kuna tal on isaga väga hea läbisaamine ja ta tegeleb ka praegu juba isa rahaasjadega ja haigla kulude tasumisega. Kohus veendus kohtuistungil, et XXX on sobiv isik täitma oma isa eestkostja ülesandeid. Kohus määrab XXX oma isa eestkostjaks, kuna ta on elanud pikka aega koos isaga, on hoolitsenud tema eest, teab tema vajadusi ja on nõus ka pärast haiglaravi isa eest jätkuvalt hoolitsema ja tema õiguste eest seisma. TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest arvates. PKS § 187, 188 ja 207 lg 2 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja; 6) teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse kasutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; 7) loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut; 8) sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut; 9) anda rendile ettevõtet;

10) omandada osalust juriidilises isikus või astuda selle liikmeks; 11) sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda ühe aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist; 12) võtta laenu; 13) omandada ja võõrandada väärtpabereid; 14) teha tehingut, millega luuakse eestkostetava vastutus teise isiku kohustuse eest, ning tehingut, millega eestkostetava vara koormatakse teise isiku kohustuse tagamiseks; 15) sõlmida kaasomandi jagamise, selle välistamise või edasilükkamise kokkulepet; 16) teha tehingut, mis lõpetab eestkostetava nõude, vähendab seda või selle tagatist või loob sellise kohustuse, välja arvatud käesoleva seaduse § 186 lõigetes 2 ja 4 sätestatud juhtudel; 17) üles öelda või lõpetada eestkostetava eluruumi üürilepingut; 18) sõlmida üle nelja-aasatase tähtajaga kestvuslepingut. PKS § 194 lg 2 kohaselt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostjas muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.