Pärnu Maakohus
Kohtu koosseis
Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Elen Rasmussen
Otsuse teatavakstegemise
30.12.2015 Rapla kohtumaja kantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-15-15194
Hagi ese
Elatise nõue
Hagi hind
1755 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: M H xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxxxxx, xxxxxxxxx xxx Hageja volitatud esindaja: B H xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxxxxx, xxxxxxxxx x-xx e-post: Kostja: M K xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx, xxx xxx xx-xx epost: Esindaja: vandeadvokaat Eve Jundas e-post: [email protected]
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Rahuldada hagi osaliselt.
8.12.2015
Välja mõista M K igakuine elatis M H (sünd xx.xx.xxxx) ülalpidamiseks alates 1.09.2015 kuni 30.06.2016 summas 70 (seitsekümmend) eurot kuus. Elatis tuleb tasuda M H arvelduskontole nr xxxx xxxx xxxx xxxx xxxx AS Swedbank. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue Hageja õppis eelmisel õppeaastal xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xx. klassis. Enne jaanipäeva võttis ta dokumendid õppevõlgnevuste tõttu välja ja viis xxxxx xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx, kus jätkas 1.09.2015 õpinguid. Kevadel soovib hageja lõpetada xx-nda klassi. Kolm päeva nädalas – esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval on hageja kooliga seotud, mistõttu on raske leida töökohta, mis võimaldaks ka koolis käia. xxxxxxxxxxx hagejale sobivat tööd ei ole. Kuna juhiluba puudub, ei ole võimalik ka kaugemale tööle sõita. Koolisõidu ja söögi peale kulub hagejal 30-40 eurot nädalas. Viimati õnnestus tal teenida novembris 20 eurot, kui käis tuttaval abiks. Septembris oli ta paar nädalat xxxxxxxxx nõudepesija. Teenistus kulus suures osas sõidu peale. Seni on hageja olnud ema B H ülalpidamisel. Elatakse neljakesi kolmetoalises korteris. B H sissetulek koosneb käesoleval ajal pensionist ja puudetoetusest kokku u xxx-xxx eurot. Kuna hageja õpib gümnaasiumis, on peretoetus 45 eurot. B H on lisaks M xx-aastane tütar. Abikaasa töötab. Kostja on M elatist tasunud, kuid on selles osas võlgnevuses. B H sissetulek ei võimalda hagejat ülal pidada, appi on tulnud tema vanemad ja õed, kuigi eelkõige peaks hagejat toetama kostja kui teine vanem. Hageja vajaks igakuiselt kostjalt toetust 100-150 eurot kuus. Kostja seisukoht Kostja on xxx, kes tegutseb ehituse alal. Käesoleval ajal kostjal tööd ei ole. Viimane leping lõppes
ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Arvestades xxxxx xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx õppekorraldust, ei ole nimetatud koolis keskharidust omandades praktiliselt võimalik alalis töökohta leida ega sellisel töökohal töötada. Võimalikud on juhutööd nädalalõppudel, milliste leidmine on hageja elukohta ja töökogemuste puudumist arvestades samuti vähetõenäoline. Seega ei ole hageja õpingute ajal võimeline end ise ülal pidama. PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kuigi perekonnaseadus sätestab lahus elavale vanemale imperatiivselt ülalpidamiskohustuse vaid alaealise lapse suhtes, on ka täisealiseks saanud lapse käekäigu suhtes mõlemad vanemad võrdselt vastutavad. Kohtu hinnangul on hageja käesoleval õppeaastal kostja abi vajav alaneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama ning seega õigustatud kostjalt PKS § 97 lg 3 järgi elatist saama. PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kuigi kohtuistungi toimumise ajal oli kostja ajutiselt töötu, kinnitas ta, et jätkab ehitustööde tegemist esimesel võimalusel. Hagi esitamise ajal kostja töötas. Tema keskmine sissetulek töötamise perioodil oli xxx-xxx eurot kuus ning on alust arvata, et töö leidmise korral on tema igakuine sissetulek samas suurusjärgus. Kostjal ei ole püsikohustusi peale maksuametile maksegraafiku alusel tasutava sotsiaalmaksuvõla ja xxx euro suuruse elatise võlgnevuse hageja ees, mida kostja on oma äranägemisel 50 euro kaupa kustutanud. Kohtu hinnangul on kostja võimeline andma oma keskharidust omandavale pojale ülalpidamist 70 euro ulatuses kuus, kahjustamata oma tavalist ülalpidamist. Kostja seisukoht, et ta saab M aidata vastavalt sellele, „kuidas võimalused on“, ei ole moraalses mõttes aktsepteeritav ega ka seaduslik. Seadus kohustab abivajavale alanejale sugulasele ülalpidamist andma. Hagejal ei ole võimalik käesoleval ajal õpingute kõrvalt töötada. Kostja on töövõimeline ja tööoskustega isik, kelle valikutest sõltub tema toimetulek ehk see, kui palju ta teenib ja milleks teenitut kasutab. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on esitanud kohtule hagi 12.10.2015 ja taotleb elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt 1.09.2015 alates. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja ülalpidamiseks välja mõista 70 eurot kuus alates 1.09.2015 kuni hageja õpingute lõpuni, s.o kuni 30.06.2016. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kõnesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda. Kumbki pool menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.