lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-17613/2

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 30.12.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-15-17613/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.12.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1067
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja, Rüütli tänaval

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Egert Übner

Määruse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2015, Pärnu

Tsiviilasja number

2-15-17613

Tsiviilasi

J. E. hagi A. S. ja E. S. vastu elatise võlgnevuse ja matusekulude hüvitise väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus Hageja: J. E. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xxxx, xxxxx)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kostjad:

1.A. S. (isikukood xxxxxxxxxxx)
2.E. S. (sünd xx xx xxxx)

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast J. E. hagi A. S. ja E. S. vastu elatise võlgnevuse ja matusekulude hüvitise väljamõistmiseks ja tagastada avaldus lisadega selle esitajale.
2.Menetluskulud jäävad hageja kanda.
3.Toimetada avaldus J. E.le kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 21.09.20262-26-10104/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-17779/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 21.09.20262-26-14046/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 17.09.20262-26-14841/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

MENETLUSE KÄIK JA MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1.23.11.2015 esitas J. E. (endine P.) Pärnu Maakohtule hagiavalduse A. S. ja E. S. vastu elatise võlgnevuse ja matusekulude hüvitise väljamõistmiseks. Avalduse kohaselt 22.01.2013 Pärnu Maakohtu otsusega rahuldati S.P. (seaduslik esindaja J. P.) hagi A. S. vastu elatise väljamõistmiseks, millega muudeti Pärnu Maakohtu 22.02.2002 otsust ning mõisteti A. S.lt välja elatis S. P.i ülalpidamiseks igakuiselt 145 eurot, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud elatusraha miinimummääras kuni lapse täisealiseks saamiseni xx xx xxxx. S. P. suri xx xx xxxx. A. S. elatisraha maksmise nõuet täies ulatuses ei tasunud ja hageja pöördus kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks. Täitemenetluse käigus ei ole õnnestunud A. S.lt kogu võlgnevust sisse nõuda. Kokku on hageja nõue A. S. vastu summas 5438,25 eurot.

Tsiviilasi nr 2-15-17613 Samuti ei ole A. S. toetanud hagejat matusekuludega ning hageja taotleb välja mõista poole lapse matusekuludest ehk 1273,50 eurot. Kuna A. S. ei ole kohtuotsuseid täitnud ja kohtutäitur ei ole täitemenetluse käigus A. S.lt kogu võlgnevust sisse nõudnud, siis palub hageja välja mõista A. S. emalt E. S.lt A. S. poolt tasumata elatis ja matusekulud, kokku summas 6711,75 eurot.

2.Kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Hagiavaldus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg-s 1 sätestatud nõuetele, sest hageja nõue ei ole selge, samuti on tasumata riigilõiv (TsMS § 147 lg 1). TsMS § 371 lg 1 p 9 ja 10 alusel kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui rikutud on hagiavalduse olulisi vorminõudeid või kui tasumata on riigilõiv. Kohus möönab, et riigilõivu tasumiseks võib kohus anda hagejale tähtaja ja jätta seniks avalduse käiguta. Kuna aga hagejal ei saa olla hagiavalduses kirjeldatud nõudeid ning hagiavaldus on selgelt perspektiivitu ning avalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral tuleb tasutud riigilõiv tagastada, ei pea kohus vajalikuks enne hagi menetlusse võtmisest keeldumist jätta avaldust puuduste kõrvaldamiseks ja riigilõivu tasumiseks käiguta.
3.TsMS § 372 lg 4 kohaselt kohus märgib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses menetlusse võtmisest keeldumise põhjused.
3.1.Menetlusosaliste ring ega nõue ei ole selged. TsMS § 338 lg 1 p 1 kohaselt tuleb avalduses esitada menetlusosaliste andmed. TsMS § 363 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). TsMS § 205 lg 2 järgi on hageja isik, kes on esitanud hagi; kostja on isik, kelle vastu hagi on esitatud. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt „hagi“ tähendab kohtu kaudu maksma pandud nõuet. Hagiavalduses on hagejaks märgitud J. E. ning kostjateks A. S. ja E. S.. Avalduse põhjendustest nähtuvalt on hageja nõude sisuks lapse matusekulude hüvitise ja kostjalt A. S.lt väljamõistetud elatise võlgnevuse väljamõistmine asenduskohustusena A. S. emalt E. S.lt. A. S. vastu ühtegi selget nõuet esitatud ei ole, A. S.lt on juba elatis välja mõistetud ja selle sissenõudmiseks toimub täitemenetlus, mistõttu A. S. kostjana menetlusse kaasamise vajadus jääb arusaamatuks.
3.2.TsMS § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Perekonnaseaduse (PKS) § 75 lg 1 kohaselt kui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt õigustatud isiku nõudel välja elatise. S. P.i ülalpidamiseks on elatis A. S.lt välja mõistetud. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. S. P. oli õigustatud saama ülalpidamist, see õigus lõppes tema surmaga xx xx xxxx. Õigus saada ülalpidamist on lahutamatult seotud lapse isikuga, mistõttu pärimisseaduse (PärS) § 2 teise lause kohaselt elatise nõudmise õigus ei lähe lapse surma korral üle tema pärijatele. Samuti on lapse surmaga lõppenud ülenejate sugulaste kohustus last ülal pidada, mistõttu ei saa lapse surma järel vanavanemal tekkida asenduskohustust PKS § 106 mõistes. Seega hagejal ei ole õigust pärast lapse surma enda nimel nõuda E. S.lt enne S. P.i surma tekkinud elatise võlgnevuse tasumist.
3.3.S. P.i matuste korraldamisega ja hauaplatsi rajamisega seotud kulud ei ole ülalpidamiskohustuse osaks ning selles osas ei ole tegemist elatise nõudega, mistõttu sellelt nõudelt tulnuks hagejal tasuda riigilõivu. Ülalpidamiskohustusse mittekuuluvate nõuete osas vanavanemal asenduskohustust ei teki. Ülalpidamiskohustuse täitmise asendamiseks matusekulude nõue vanavanemalt on selgelt põhjendamatu. Avalduses ei taotleta välja mõista lapse matusekulusid lapse isalt A. S.lt. Hagiavaldusest ei nähtu peale ülalpidamiskohustuse muid põhjendusi, miks nendest kuludest poole peaks hageja arvates kandma A. S.. Kohus ei välista, et hagejal võib olla matusekulude hüvitamise nõue lapse isa vastu muul õiguslikul alusel, kuid nõude täpsustamine eeldab täiesti

2(3)

Tsiviilasi nr 2-15-17613 uue hagiavalduse vormistamist, sest nõue tuleks esitada teise kostja vastu teisel alusel ehk hagiavaldust muuta nii hagi aluse kui eseme osas, mida ei ole võimalik teha hagi käiguta jätmise ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramise teel.

4.Kõike eeltoodut arvestades hagiavalduses on selle menetlemist takistavad puudused, mida ei ole võimalik kõrvaldada, hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ning esitatud hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodu ja TsMS § 371 lg 1 punktide 9 ja 10 ning lg 1 ja lg 2 esimese ning kolmanda alternatiivi alusel kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest.
5.TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
6.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlusse võtmisest keeldumise määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, siis jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kohtule teadaolevalt ei ole asjas tekkinud kulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda, mistõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja hagejalt välja ei mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.09.20262-26-14764/10Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja