Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on XXXavaldus XXXja alaealise lapse XXXvahelise suhtluskorra peatamiseks. Avalduse kohaselt on XXXja XXXkooselust sündinud XXX ühine laps XXX, kelle suhtes kehtib kokkulepe jõustunud kohtumäärusega (määrus tsiviilasjas 2-13-17758, kinnitatud 26.02.2015), millega muuhulgas on ära reguleeritud ka lapsega suhtlemise kord. 02.10.2015 toimus XXX ́l XXXsuhtlemiskorra ajal õnnetus, mille tagajärjel on lapsel tekkinud trauma. Kuna avaldaja on seisukohal, et kuna käesolevas avalduses käsitletav intsident ei ole esimene taoline ning laps vajab taolises olukorras rahu, siis on lapse tervislikust seisukohast parem, kui laps ei peaks hetkel reisima 200 kilomeetrit reedel isa juurde ning teine 200 kilomeetrit pühapäeva õhtul oma püsielukohta tagasi. Seega, oleks tarvis ajutiselt 2-13-17758 kohtumäärusega seatud suhtluskord peatada kuni lapse traumast täieliku tervenemiseni. Avaldaja palub peatada 2-13-17758 kohtumäärusega seatud suhtluskord kuni 01.12.2015. 17.11.2015 esitas XXXkohtule oma seisukoha, mille kohaselt ta lähtub kohtuotsusest XXXajutiselt suhtluskorra peatamiseks kuni 01.12.2015. Tallinna linn Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu on 24.11.2015 esitatud arvamuses märkinud, et Nõmme Linnaosa Valitsuse lastekaitsetöötajale teadaolevalt on kohtuvaidlused XXXja XXXvahel kestnud alates 2013. aastast. Vanematel puudub teineteise suhtes usaldus ning osaliselt seetõttu ei ole võimalik erandolukordades omavaheliste kokkulepete tegemine. Lapse trauma tõttu siiski suhtluskord reaalselt peatus ja on lapse isa sõnul 20.11.-23.11. taastunud. Seega puudub lastekaitsetöötaja hinnangul käesoleval ajal vajadus täiendavaks kohtupoolseks suhtluskorra peatamiseks, kuna vanemad on taas asunud suhtluskorda täitma. 25.11.2015 esitatud seisukohas on XXXvald XXXVallavalitsuse kaudu arvamusel, et XXXavaldus alaealise lapse XXXja lapse isa XXXvahelise suhtluse peatamine ei ole vajalik ega põhjendatud. 28.11.2015 esitas lapsele RÕA korras määratud esindaja oma seisukoha kohtule. Lapse esindaja on seisukohal, et avaldus sellisel kujul ei ole põhjendatud ning on vastuolus lapse huvidega. 30.11.2015 edastas avaldaja lepinguline esindaja kohtule kirja, mille kohaselt saatis esindaja juba nädal tagasi lapse emale avalduse avalduse tagasi võtmiseks.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. XXXesitatud avalduse kohaselt oleks tarvis ajutiselt 2-13-17758 kohtumäärusega seatud suhtluskord peatada kuni lapse traumast täieliku tervenemiseni. Avaldaja palub peatada 2-1317758 kohtumäärusega seatud suhtluskord kuni 01.12.2015. Tallinna linn Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu teavitas kohut, et lapse XXXja XXXvaheline suhtluskord on lapse isa sõnul 20.11.-23.11. taastunud. XXXVald XXXVallavalitsuse kaudu ja lapse esindaja RÕA korras on seisukohal, et lapse XXXja lapse isa XXXvahelise suhtluse peatamine ei ole vajalik ega põhjendatud. Samuti on avaldaja lepinguline esindaja kohtule teatanud, et on avaldajale saatnud avalduse avalduse tagasi võtmiseks. Kohtule avalduse tagasi võtmise avaldust esitatud ei ole. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes TsMS § 423 lg 2 p-le 2 jätab kohus tsiviilasjas 2-15-15430 XXXavalduse XXXja alaealise lapse XXXvahelise suhtluskorra peatamiseks läbi vaatamata, kuna avaldaja avaldusega taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. XXXpalus lapse ja isa suhtlemiskorra ajutiselt peatada kuni 01.12.2015. Käesolevaks ajaks on nimetatud kuupäev möödunud. Samuti on lapse ja tema isa vaheline suhtlemiskord taastunud. Tulenevalt TsMS § 426 lg 1 loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohtu hinnangul tuleb jätta praeguses asjas lapse esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.