Harju Maakohtu 18.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-1451137
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SH määruskaebus PL määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: SH (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXXX XX-X XXXXXXX)
Puudutatud isik I: RH (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX/X-X, XXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras Natalja Santaševa Puudutatud isik II: PL (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX/X-X, XXXXXXX), lepinguline esindaja Kai Kaljaste Eestkosteasutus: Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse) kaudu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 18.05.2015 määrus tühistada ning saata tsiviilasi uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule.
2.Määruskaebused rahuldada osaliselt.
3.Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
1.SH-l (avaldaja) ja PL-l (puudutatud isik II) on ühine laps RH, kes sündis XX.XX.XXXX. Pärast vanemate lahkuminekut 2011.a. augustis jäi laps elama ema juurde. Harju Maakohus määras 30.09.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-27416 kindlaks SH suhtlemiskorra lapsega. Muuhulgas määras maakohus, et avaldajal on õigus veeta lapsega iga paaris nädala reedest kuni pühapäevani (kaasa arvatud). Maakohus määras, et avaldaja võtab eelneval kokkuleppel lapse emaga lapse reedel kell 19.00 ema elukohast ja toob tagasi ema elukohta hiljemalt pühapäeva kella 19.00-ks.
2.Avaldaja esitas 14.04.2014 Harju Maakohtule avalduse lepitusmenetluse algatamiseks ja lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamisel sunnivahendite rakendamiseks, suhtlemiskorra määruse muutmiseks ning lapse isale lapse elu- ja viibimiskoha otsustusõiguse üleandmiseks. Avaldaja hinnangul on lapse ema raskendanud kohtulahendi täitmist TsMS § 563 lg 1 mõttes. Vanemad ei saa kokkuleppele lapse üleandmise koha osas. 30.09.2013 kohtumääruse kohaselt on lapse ema elukoht XXXXX XX/X-X, Tallinn. Samas on lapse ema teatanud, et tema elukoht suvel, jõulude ajal, aastavahetusel ning lihavõttepühade ajal on XXXXX vallas XXXXXXXX. Selliselt ei arvesta lapse ema isa ja lapse õigustega. Samuti soovib avaldaja suhtluskorda täpsustada ja täiendada.
3.Puudutatud isik II palus jätta avalduse rahuldamata ning suhtluskorra muutmata, kuna asjaolud pole muutunud ja lapse ema ei ole rikkunud 30.09.2013 kohtumäärust. Puudutatud isiku II elukoht talveperioodil on Tallinnas ning suveperioodil ja pühade ajal XXXXXX XXXXX XXXXXXXX. Alternatiivselt leidis puudutatud isik II, et kui kohus peab vajalikuks suhtluskorra määrust muuta, siis vajaksid täpsustamist üksnes suhtluskorra punktid, mille sõnastus määruses on mitmeti mõistetav ning mille tõlgendamise osas on pooltel erinev arusaam.
4.Lapse esindaja leidis, et suhtlemiskorras oleks mõistlik teha muudatus ja täpselt määratleda, kus toimub lapse võtmine ja tagasi toomine.
5.Eestkosteasutuse esindaja toetas avaldust osaliselt.
6.30.06.2014 kohtumäärusega jättis Harju Maakohus avalduse lepitusmenetluse algatamiseks rahuldamata ning taotluse sunnivahendite rakendamiseks, suhtlemiskorra määruse muutmiseks ning lapse isale lapse elu- ja viibimiskoha otsustusõiguse üleandmiseks rahuldamata. Kohus leidis, et lapse ema pole takistanud ega raskendanud 30.09.2013 määrusega kehtestatud suhtelmiskorra täitmist. Kohus ei tuvastanud, et lapsega suhtlemist korraldava määruse aluseks olevad asjaolud on muutunud ajast, kui kohus määras kindlaks suhtluskorra.
7.15.07.2014 esitas avaldaja määruskaebuse Harju Maakohtu 30.06.2014 määrusele.
8.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 20.11.2014 määrusega avaldaja määruskaebuse, tühistas Harju Maakohtu 30.06.2014 määruse ja saatis asja menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et maakohus tegi menetlust lõpetava määruse, lahendamata vanemate vaidlust senise suhtluskorra mittejärgimise või muutmise üle, mis on ebaõige. On ilmne, et vanemate vahel on olulised lahkhelid
senise suhtluskorra täitmise ja täidetavuse üle ja nad ei ole saavutanud selles osas kokkulepet.
9.Avaldaja palus 01.01.2015 e-kirjas kohtul määrata nõustamine spetsialistide juures (III kd lk 52 pöördel). 30.01.2015 kohtule edastatud e-kirjas keeldus lapse ema perenõustaja poole pöördumise võimaluse kasutamisest (III kd lk 69).
10.04.03.2015 esitas avaldaja kohtule täiendavad seisukohad, milles leidis, et vajalik võib olla lapse ja isa vahelise suhtlemise korraldamiseks määrata erieestkostja. Erieestkostja määramise eesmärgiks oleks piirata lapse ema hooldusõigust küsimustes, mis puudutavad lapse ja isa suhtlemist, võttes lapse ja isa suhtlemist puudutavas küsimuses temalt otsustusõiguse ja määrates lapse ja isa suhtlemist korraldama erieestkostja (III kd lk 91-105).
11.05.05.2015 esitas lapse ema kohtule täiendavad seisukohad, milles leiab, et põhjendatud ei ole otsustusõiguse küsimuse segamine suhtlusõigusega. Ei ole kuidagi põhjendatud hästi toimetuleva ema otsustusõiguse mistahes piiramine. Puudutatud isik II leiab, et olulistes küsimustes, mida suhtluskord ei reguleeri, tuleks otsustusõigus anda lapse emale ning see ei oleks lapse huvidega vastuolus (III kd lk 155-167). Maakohtu määrus
12.Harju Maakohus jättis 18.05.2015 määrusega SH avalduse lepitusmenetluse algatamiseks ja taotluse sunnivahendite rakendamiseks, suhtlemiskorra määruse muutmiseks ning lapse isale lapse elu- ja viibimiskoha otsustusõiguse üleandmiseks rahuldamata. Avaldaja ja puudutatud isiku II menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda ja lapse esindaja kulud riigi kanda.
13.Kohtu hinnangul ei ole avaldaja käesolevas menetluses toonud usutavalt esile ning esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et lapse ema rikub suhtlemist korraldavat määrust või raskendab selle täitmist. Kohus on seisukohal, et eriarvamused suhtlemiskorra täitmise osas on välditavad, kui lapsevanemad suudaksid suunata oma tähelepanu lapse huvidele ja ei lähtuks eelkõige oma solvumistest ja isiklikest eelistustest.
14.Kohus on seisukohal, et asjaolu, et lapse emal on kaks elukohta, ei anna alust väita, et lapse ema oleks rikkunud kokkulepitud suhtlemiskorda. Lapse isa oli suhtlemiskorra läbirääkimiste ajal teadlik lapse ja tema ema elukorraldusest, mille kohaselt laps viibib suvekuudel XXXXXXXX ja muul ajal Tallinnas. Avaldaja teisi ettepanekuid, s.o. võtta laps lasteaiast, asendada lapse haiguse korral ärajäänud suhtlemiskord, muuta suhtlemiskorra kehtivuse aega ning muuta kokkulepitud suhtlemiskorda muudes küsimustes, ei saa käsitleda kokkulepitud suhtlemiskorra rikkumise või raskendamisena ning ei ole lepitusmenetluse kohaldamise eeldused, kuivõrd tegemist on uute asjaoludega. Kohus juhtis avaldaja tähelepanu asjaolule, et lepitusmenetluse eesmärk ei ole varem kokku lepitud suhtluskorra muutmine. Selleks, et kokkulepitud suhtluskorda muuta, peab olema vanemate või lapse elus midagi muutunud, mis annaks aluse uue avaldusega kohtusse pöördumiseks.
15.Lepitusmenetluse alustamisel peab kohus eelkõige kindlaks tegema asjaolu, kas teine vanem rikub kehtivat suhtluskorra määrust või raskendab selle täitmist ja kui see asjaolu on kindlaks tehtud, siis läbi viima lepitusmenetluse ning kui see ei anna tulemusi, siis tunnistama lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrama rakendamisele kuuluvad
sunnivahendid. Maakohus tuvastas, et puudutatud isik II ei ole rikkunud suhtlemiskorra määrust või raskendanud selle täitmist, mistõttu ei ole kohtul alust tunnistada lepitusmenetlus ebaõnnestunuks ning kohaldada TsMS § 563 lg-s 7 sätestatud sunnivahendeid. Avaldaja määruskaebus
16.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse täies ulatuses ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada. Avaldaja ei nõustu maakohtu seisukohtadega ning leiab, et kohus rikkus oluliselt materiaal- ja menetlusõigusnorme ka asja teistkordsel läbivaatamisel. Avaldaja hinnangul on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsMS § 563 ja eelmenetlus maakohtus ei olnud piisav ega tulemuslik. Maakohus on jätnud põhjendamatult arvesse võtmata, et vanemate vahel esinevad erimeelsused kohtumääruse tõlgendamisel. Tõlgendusprobleemide kõrvaldamiseks on vajalik lepitusmenetluse läbiviimine. Puudutatud isiku II määruskaebus
17.Puudutatud isik II esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda. Puudutatud isik II märgib, et kohus oleks pidanud eelkõige juhinduma TsMS § 172 lõikest 7, mis sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Vastused määruskaebustele
18.Puudutatud isik II vaidles avaldaja määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
19.Lapse esindaja ja eestkosteasutus leidsid, et avaldaja määruskaebus on põhjendamatu.
20.Avaldaja vaidles puudutatud isiku II määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
21.Harju Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Tsiviilasi tuleb saata asja uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebused kuuluvad rahuldamisele osaliselt.
23.TsMS § 563 lg 1 sätestab, et kui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või notariaalselt tõestatud vormis sõlmitud kokkulepet või raskendab selle täitmist, kutsub kohus vanema avalduse alusel vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt, kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu või keeldub perenõustaja poole pöördumise võimalust kasutamast, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab: 1) milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada; 2) millises ulatuses tuleb muuta
suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet; 3) milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes.
24.TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kolleegium leiab, et maakohus on selle vastu eksinud, kuna ei ole piisavalt analüüsinud tsiviilasjas nr 2-13-27416 30.09.2013 tehtud kohtumäärust.
25.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on tsiviilasjas nr 2-13-27416 30.09.2013 tehtud maakohtu suhtlemiskorra määruse järgi isal õigus veeta lapsega iga paaris nädala reedest kuni pühapäevani ning isa võtab eelneval kokkuleppel lapse emaga lapse reedel kell 19.00 ema elukohast ja toob tagasi ema elukohta hiljemalt pühapäeva kella 19.00ks. Iseenesest on õige maakohtu 18.05.2015 määruses väljendatud seisukoht, et isikul võib olla mitu elukohta. Samas ei ole maakohtu 18.05.2015 määrusest võimalik aru saada, kuidas tuleneb maakohtu 30.09.2013 määrusest see, et lapse ema elukoht suveperioodil erineks tema tavapärasest elukohast. Ka asjaolu, et avaldaja oli teadlik sellest, et lapse ema viibib suviti XXXXXXXX, ei anna alust automaatseks järelduseks, et lapse ema elukoht suviti 30.09.2013 määruse tähenduses on XXXXXXXX. Maakohtu 30.09.2013 määruse sissejuhatuses on lapse ema elukohaks märgitud XXXXX XX/X-X, Tallinn. Seda, et tema elukoht oleks suveperioodil XXXXXXXX, maakohtu määrusest ei nähtu. Kolleegium märgib, et 21.10.2013 on puudutatud isik II teavitanud avaldajat, et lisaks suvele on tema elukoht XXXXXXXX ka jõulude ajal, aastavahetusel ning lihavõttepühadel (I kd lk 19-20). Sellisel viisil maakohtu 30.09.2013 määrust tõlgendades sõltuks lapse üleandmise koht sisuliselt puudutatud isiku II suvast ning isal ei oleks kindlust, millisest kohast on tal võimalik last võtta. Kolleegiumi hinnangul ei olnud see eeldatavasti maakohtu 30.09.2013 määruse mõte. Pealegi on käesoleva asja menetlemisel maakohus ise 11.06.2014 istungil selgitanud, et suhtluskorra kindlaksmääramisel lähtus kohus lapse ema põhilisest elukohast (I kd lk 199). Vähemalt ühel korral (08.06.2014) on avaldaja lapse võtmiseks ka pidanud sõitma XXXXXXXXXX. Kuna maakohus ei ole ülaltoodud asjaolusid vajalikul määral analüüsinud, siis ei ole piisavalt argumenteeritud maakohtu seisukoht, et puudutatud isik II ei ole raskendanud suhtlemiskorra määruse täitmist.
26.Maakohus on 18.05.2015 määruses sedastanud, et eriarvamused suhtlemiskorra täitmise osas on välditavad, kui lapsevanemad suudaksid suunata tähelepanu lapse huvidele. Ringkonnakohtu arvates on see seisukoht iseenesest õige, kuid maakohtule oleks pidanud menetluse kestel selgeks saama, et vanemad ei ole võimelised omavahel kokkuleppele jõudma. Ka puudutatud isik II on 30.01.2015 avaldanud, et suhtlemist puudutavat määrust tuleks muuta selliselt, et oleks üheselt mõistetav määruse sõnastus (III kd lk 69). Sellises olukorras on kolleegiumi hinnangul mõistlik vaidlus lahendada. Ringkonnakohus on juba 20.11.2014 määruses selgitanud, et maakohtul ei olnud alust jätta vanemate vaidlus lahendamata, kuid maakohus ei ole ringkonnakohtu juhist järginud.
27.Arvestades, et maakohus jättis avalduse lepitusmenetluse algatamiseks rahuldamata ega analüüsinud sisuliselt suhtlemiskorra täpsustamise küsimusi, siis ei ole ringkonnakohtul võimalik rikkumist kõrvaldada ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna ringkonnakohus edastab tsiviilasja maakohtule uueks menetlemiseks, siis ei käsitle kolleegium avaldaja määruskaebuse väiteid, mis puudutavad suhtlemiskorra täpsustamist ja täiendamist. Lepitusmenetluse
ebaõnnestunuks tunnistamise korral saab maakohus määrata, millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust (TsMS § 563 lg 7 p 2).
28.Kuna ringkonnakohus saadab asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, siis ei ole vaja sisuliselt analüüsida ka puudutatud isiku II määruskaebust, mis esitati menetluskulude jaotuse peale. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
29.Avaldaja on palunud vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil. TsMS § 667 lg 3 sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kolleegiumi hinnangul ei ole kohtuistungi korraldamine vajalik, mistõttu lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.