Pärnu Maakohus
Kohtunik
Sirje Lahesoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.detsember 2015 Paide
Tsiviilasja number
2-15-13085
Tsiviilasi
KK hagi AK vastu elatise nõudes
Hagihind
1755 (9x195) EUR
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KK, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx xxxx, seaduslik esindaja (vanem) SS Kostja: AK, isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx
Menetlus
Lihtmenetlus (TsMS § 405)
Kohus ei anna luba lihtmenetluses tehtud kohtuotsuse peale edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui menetlusosaline 10 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest teatab kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, täiendab kohus otsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ei teavitata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui menetlusosaline ei ole kohtule kümne päeva jooksul teatanud apellatsioonkaebuse esitamise soovist, loetakse et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama.
Alaealine hageja KK nõuab oma isalt AK elatist miinimumsummas alates hagiavalduse esitamisest 03.09.2015.
Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et ei ole mõistlik mõista temalt hageja kasuks elatist välja, kuna tema ülalpidamisel on hageja seadusliku esindaja (SS) ja kostja teine ühine laps SK (isikukood xxxxxxxxxxxx), kes täisealiseks saanuna jätkab õpinguid xxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus omandab lisaks kutseharidusele ka keskharidust.
Lisaks palub kostja arvestada, et ta annab hagejale igakuiselt keskmiselt 50 eurot taskuraha.
vabaneda selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Seejuures tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. PKS § 101 lg 1 järgi ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kolleegiumi arvates kohaldub nimetatud säte üksnes alaealiste laste suhtes. See tuleneb juba PKS § 101 pealkirjast "Elatis alaealisele lapsele". Seadus kaitseb ka üldiselt eriliselt just alaealisi lapsi, tagades neile kui eripärastele (ja piiratud teovõimega) õigussubjektidele suurema kaitse minimaalselt eluks vajalike vahendite saamiseks. Ka perekonnaseadust süstemaatiliselt tõlgendades saab PKS § 101 mõista selliselt, et see kehtib üksnes PKS § 97 p 1 järgsele alaealise lapse elatisenõudele. Miinimumelatise rakendamine kõigile täisealiseks saanud õppivate või muul põhjusel abivajavate täisealiseks saanud laste elatisenõuetele (PKS § 97 p-d 2 ja 3) ei oleks kolleegiumi arvates põhjendatud, sest erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks, mistõttu ei ole ka põhjendatud kohaldada täisealiseks saanud lapse elatisenõudele PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära. Seega ei pruugi alaealise lapse ülalpidamiskohustuse ulatus (PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäär) olla võrdne täisealise õppiva lapse ülalpidamiskohustuse ulatusega. Lisaks PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Muudel juhtudel, st ka täisealise õppiva lapse puhul, võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja ei ole kohustatud abivajavat täisealist last üksinda üleval pidama, see kohustus on ka lapse teisel vanemal. Samas ei ole kostja iseseisvalt (teise vanemata) õigustatud otsustama, et tema täidab ülalpidamiskohustust täiskasvanud lapse ees ning jätta alaealisele lapsele elatis andmata, st jätma hageja ülalpidamiskulud täies ulatuses lapse ema kanda. Eeltoodut arvestades leiab kohus et olukorras, kus vanemate vahel puudub sellekohane kokkulepe, õigustatud vabanema alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest põhjusel, et vanemate ühine täisealine poeg on tema ülalpidamisel. Kohus on seisukohal, et kostja peab maksma alaealise hageja ülalpidamiseks elatist ja maksma elatusraha hageja seadusliku esindajale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Täisealine laps on õigustatud vajadusel ise vanematelt elatist küsima/nõudma, seejuures ise otsustama, kummalt vanemalt ja millises ulatuses ta elatist soovib.
Asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja on õigustatud soovima elatise väljamõistmist tema poolt taotletud viisil. Puuduvad asjaolud, mis välistaksid elatise väljamõistmise muutuva suurusena, sõltuvana Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisest. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hageja hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, mis otsuse tegemise ajal on 195.00 eurot, alates hagiavalduse esitamisest 03.09.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.