2-15-7566
Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi 16.detsembril 2015.a. Paide kohtumajas 2-15-7566 KK hagi VK vastu elatise nõudes
Menetlusosalised ja nende Hageja: KK, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxxxx esindajad xxxxx Hageja seaduslik esindaja: OK, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxxxx xxxxx, lepinguline esindaja MR Kostja: VK, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx xxxxx 1755 eurot Hagihind 26.11.2015 Kohtuistungi aeg
Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda.
Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2-15-7566
Hageja nõue 18.05.2015 esitatud hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt elatist tagasiulatuvalt alates 19.09.2014. Kostja vabatahtlikult elatist ei maksa, kuigi hageja seaduslik esindaja on elatist lapsele küsinud. Hageja nõudeks suuruseks on perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud elatis miinimummääras kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja vastuväited Kostja leiab, et elatise väljamõistmine on põhjendatud alates 18.05.2015, mil lapse ema esitas hagi kohtusse. Kuigi lapse ema kolis 2014 septembri lõpus lapsega pere ühisest kodust välja, ei katkenud isa ja lapse suhtlemine. Veelgi enam, lapse vanemad otsisid kuni 2015 maini võimalusi leppimiseks ja pere taastamiseks. Kostja leiab ka, et lapse kulude arvestus on toodud küllaltki suvaliselt ega arvesta lapse tegelikke vajadusi. Antud juhul tuleb arvestada samuti sellega, et kostja kaotas 2014 septembris töö ega ole suutnud tööd leida, seega puudub kostjal regulaarne sissetulek ning puudub ka vara, mille arvelt saaks ülalpidamiskohustust täita. Kostjal on lisaks veel üks ülalpeetav. Eelnevast tulenevalt esineb kostja arvates mõjuv põhjus elatise vähendamiseks kuni 100 euroni kuus. Samuti on kostja märkinud, et lisaks teise alaealise lapse ülalpidamise kohustusele on kostjal kohustus ka AS SEB Pank ees tulenevalt laenulepingust xxxxxx xxx xxxxx korteri omandamise eesmärgil. Nimetatud korteri on kostja kinkinud 27.02.2013 hageja seaduslikule esindajale. Menetluse käik Kohus määras tsiviilasjas korraldava istungina eelistungi, hoiatades kostjat eelistungile mitteilmumise tagajärgedest TsMS § 410 alusel. Kohtukutse eelistungile toimetati kostjale kätte politsei vahendusel. Kostja eelistungile ei ilmunud ega teatanud ka ilmumist takistavatest mõjuvatest põhjustest. Hageja seaduslik esindaja taotles asja lahendamist sisuliselt. Kohtu seisukoht ja põhjendused
2-15-7566
või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on küll väitnud, et on tööta, kuid tõendeid oma töötuse kohta ta esitanud ei ole. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et on töövõimetu. Kostja on esitanud 27.09.2011 Viru Maakohtu otsuse (tl 22-26), millega suurendati elatist tema teise alaealise poja kasuks seaduses sätestatud miinimumini, kuid nimetatud kohtuotsusest ei nähtu iseenesest kostja võimetus elatist nõutud ulatuses maksta. Hageja seaduslik esindaja on põhjendatult juhtinud kohtu tähelepanu faktile, et kostja on pärast 27.09.2011 kohtuotsust võtnud laenu 30 683 eurot (tl 41-45), mida AS SEB Pank ei oleks andnud juhul, kui kostjal puudus sissetulek. Kostja ei ole eitanud sissetuleku puudumist üldse, vaid on väitnud üksnes regulaarse sissetuleku puudumist. Hageja on osutanud ka 27.02.2013 sõlmitud kinkelepingule (tl 27-34), paludes seda asjaolu kohtul arvestada, kuid on jätnud selgitamata, kuidas kohus seda asjaolu arvestaks. Kostja ei ole osundanud sellele, et vastav kinkeleping laste vanemate vahel on sõlmitud kostjapoolse ülalpidamiskohustuse täitmiseks ning sellist kokkulepet on hageja seaduslik esindaja ka kinnitanud. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-118-12 on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.