Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15- 15422
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.12.2015.a. Tallinn
Kohtunik
Maie Seppo
Kohtuasi
XXX hagi XXX vastu abielu lahutamise nõudes
Hagihind
3500,00 eurot
Menetlusosalised
Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX Kostja XXX(isikukoopd XXX, elukoht XXX)
11.11.2015, 15.12.2015 Kohtuistungite toimumise aeg
Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE062200221059223099 selgitusega XXX ja XXX hagi abielu lahutamiseks
Pooled loobusid kohtuistungil apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.
Hageja ning kostja abielu sõlmiti 24. jaanuaril 2003.a. Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielust on sündinud 03.06.2003.a. poeg Anton Novgorodski.
Hagiavalduse kohaselt on XXXja XXXabielulised suhted pöördumatult lõppenud. Hageja on pakkunud kostjale lõpetada abielu perekonnaseisuametis, kuid kostja on keeldunud. Lähtudes ülaltoodud asjaolust tuleb abielu lahutada kohtus. Hageja palub poolte abielu lahutada. Kohtuistungitel jääb hageja oma nõude juurde. Kostja ei vaidle hagile vastu.
Perekonnaseaduse § 65 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Poolte vahel puudub vaidlus abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle. Perekonnaseaduse § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Perekonnaseaduse § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Pooled kinnitasid 15.12.2015.a. kohtuistungil, et abielulised suhted on poolte vahel pöördumatult lõppenud ja nad ei soovi kooselu taastada. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Seega tuleb abielu lahutada. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja ei esitanud avaldust tema varem kantud perekonnanime taastamiseks. Seega säilib hagejal tema abielu ajal kantud perekonnanimi. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §164 lg 1 sätete kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemisest apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled loobusid 15.12.2015.a. toimunud kohtuistungil apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ning vastavalt poolte kokkuleppele käesolev kohtuotsus edasikaebamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.