2-15-7486 XXXvalla avaldus XXX(XXX) tema alaealise lapse XXX (XXX) suhtes isiku- ja varahooldusõiguse piiramiseks ning alaealisele lapsele XXX eestkoste seadmiseks ja eestkostjaks määramiseks
Kohtuasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja XXX vald vallavalitsuse kaudu (asukoht XXX) Puudutatud isik XXX(ik XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik XXX(ik XXX, elukoht XXX) Alaealisele XXX riigi õigusabi korras õigusabi osutanud advokaat Oksana Sobko (Advokaadinüroo Selberg ja Ko, asukoht Juhkentali 8-16, Tallinn) Puudutatud isik XXX(ik XXX, elukoht vastavalt rahvastikuregistri andmetele XXX)
Resolutsioon
1.Rahuldada XXX valla avaldus XXX hooldusõiguse piiramiseks tema alaealise poja XXX suhtes ja alaealisele eestkostja määramiseks.
2.Võtta ära XXX(ik XXX) täielikult tema alaealise lapse XXX varahooldusõigus.
(ik XXX)
isiku– ja
3.Seada alaealise XXX suhtes (ik XXX) eestkoste kuni tema täisealiseks saamiseni ja määrata XXX eestkostjaks XXX Vallavalitsus, millest saab käesoleva kohtumääruse alusel alaealise XXX seaduslik esindaja.
4.XXX Vallavalitsusele kuulub käesoleva kohtumääruse alusel XXX isikuhooldusõigus, s.o õigus ja kohustus last kasvatada, tema elu korraldada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda, samuti lapse ülalpidamiskohustus.
5.XXX Vallavalitsusele kuulub käesoleva kohtumääruse alusel ka XXX varahooldusõigus, mis seisneb õiguses ja kohustuses valitseda lapse vara. Eestkostja peab hoidma XXX vara eraldi.
6.Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule eestkostetava vara valitsemise ja
muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande iga aasta 15. detsembriks.
7.XXX vara nimekiri seisuga 15.12.2015.a. tuleb XXX Vallavalitsusel esitada kohtule 15. jaanuariks 2016.a. Menetluskulude jaotamine.
8.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, v.a. alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindajakulud, mis jätta riigi kanda. Kohtumääruse kehtivus, edasikaebamise kord ja jõustumine. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest XXX Vallavalitsusele ja XXX(TsMS § 478 lg 4). Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (TsMS § 478 lg 3 ja § 466 lg 3). Käesolevale kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus avaldajal ja XXXl Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Menetluse käik.
1.18.05.2015.a. esitas XXX vald vallavalitsuse kaudu kohtusse avalduse, milles palutakse piirata osaliselt XXX isikuhooldusõigust tema alaealise poja XXX suhtes ning määrata lapsele eestkostja. Koos avalduse esitamisega esitati kohtule ka avaldus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
2.Kohus rahuldas avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks käesolevas hagita perekonnaasjas ja määras XXX ajutiseks eestkostjaks XXX Vallavalitsuse.
3.19.08.2015.a. kohtule esitatud avalduses taotles XXX vald määrata XXX eestkostjaks XXX.
4.27.08.2015.a. kuulas kohus kohtus ära XXX, XXXning XXX. XXX sõnul on ta oma lapse heaks teinud kõik mis suudab, kuid asjaolude sunnil pidi ta vahepeal ilma lapseta Tallinnas elama, kus tuli ette ka alkoholi tarvitamisi, mis lõppes ükskord haiglasse sattumisega. Kohtus ärakuulamise ajal elas XXX koos poja ja emaga XXX, mis on XXX eraldatud sotsiaalpind, käis tööl koristajana ning püüdis oma elu korda seada.
5.XXX sõnul on XXX teda alati poja kasvatamisel rahaliselt aidanud, sest XXX on juba 4-5 aastat tema juures elanud. Kui XXX linnas elas, käis ta poega mitu korda kuus vaatamas ning XXX käis ka koos XXX linnas emal külas. XXX sõnul ei ole XXX kordagi alkoholi tarvitanud alates sellest ajast, mil ta Aegviitu elama tuli.
6.XXX sõnul tutvus ta XXX ja XXX ja nägi kui kehvades tingimustes XXX koos vanaemaga elavad. Ta otsustas neid aidata ning ongi seda jõudumööda teinud. XXX sõnul suudab
vanaema küll lapse eest hästi hoolitseda, kasvatada ja hoida, kuid igasuguste vajalike asjaajamistega ta toime ei tule. Selles on XXX abistanud XXX, kes oleks nõus olema ka XXX vajaduse korral ka eestkostja, kuigi siis kui XXX, vanaema ja XXX XXX elavad on seda raske teha, sest tema ise elab XXX.
7.27.08.2015.a. kohtuistung lõppes sellega, et otsustati ühiselt anda XXX võimalus end tõestada, s.o. tõestada, et ta on suuteline oma last kasvatama ja soovib seda teha, pidama töökohta, tegelema lapsega jne. Juhuks kui XXX oma lubadust last kasvatada ei täida, pidi vald esitatud avaldust täiendama.
8.02.11.2015.a. kohtusse esitatud avalduses palub XXX vald piirata XXX kaheks aastaks tema alaealise lapse isikuhooldusõigust ja varahooldusõigust ning seda põhjusel, et XXX ei suuda tagada oma lapsele turvalist elukohta, tal puuduvad väljakujunenud arusaamad ühiskonnas toimivatest reeglitest, samuti sotsiaalsed oskused lapse kasvatamiseks ning oskused lapse varaliste küsimuste lahendamiseks. Nimetatut kinnitavad XXX suutmatus kindlustada last rahaga teatrietenduse külastamiseks ja koolis tehtud piltide eest tasumiseks, samas kavatseb ta minna Rootsi kruiisile. XXX on jätnud järelevalveta oma alaealise poja XXX, omamaks selleks mingisuguistki põhjust ning olles ise Tallinnas juhuslike meestuttavate juures. Nimetatu on tekitanud olukorra kus XXX on olnud sunnitud töölt koju minema, et XXX järele valvata. Ka on XXX tööl käimine alailma olnud pärsitud täielikult olematute põhjuste tõttu. Eeltoodud XXX vastutustundetu käitumine lapse kasvatamisel ning tema enda ja lapse elu korraldamatus on viinud selleni, et XXX vald on sunnitud taotlema XXX isikuhooldusõiguse ja varahooldusõiguse piiramist tema lapse XXX suhtes. Eestkostjaks palub avaldaja määrata XXX XXX vallavalitsuse, kelle järjekindla suunamise, toetuse ja nõustamise ning õpetamise kaudu püütakse XXX tagada eakohane arengupotentsiaal.
9.Kohtu poolt alaealistele määratud advokaat Oksana Sobko asus seisukohale, et kuivõrd XXX ei ole vaatamata kohtus antud lubadustele oma elukorraldust muutnud ega suuda jätkuvalt oma lapse huve esiplaanile seada ja lapse huvidest tulenevalt tegutseda, ei ole isikuhooldusõiguse ja varahooldusõiguse piiramine tema lapse XXX huvidega vastuolus ning avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtumääruse põhjendused.
10.Tulenevalt PKS § 123 lõikest 1 lahendab kohus lapsesse puutuva vaidluse esmajoones lähtuvalt lapse huvidest. PKS § 116 lõike 2 alusel on lapse vanemal kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest, mis on lapse isikuhooldusõigus, ja õigust hoolitseda lapse vara eest ehk teostada lapse varahooldusõigust, samuti otsustada lapsega seotud asju. PKS §-de 96 ja 97 kohaselt on vanemal kohustus anda ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS § 134 lõikele 1 rakendab kohus, juhul kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning PKS §-ides 135 ja 136 loetletuid. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või
teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta. Vastavalt PKS § 135 lõikele 1 võib kohus lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus isikuhooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Kohus on seisukohal, et XXX on rikkunud oma lapse kehalist, vaimset ja hingelist heaolu, jättes oma lapse vajaliku ema hooleta, ei ole kindlustanud oma last vajalike koolitarvetega, ilmastikule vastava riietega ning on jätnud lapse ilma võimalusest osaleda kooli üritustel ega muretsenud talle õppevahendeid kooli minekuks ja koolis õppimiseks. Kõik eelpool nimetatu on XXX eest pidanud tagama XXX XXX Vallavalitsus ning jõudumööda on XXX ja tema peret aidanud ka XXX. Lisaks eeltoodule on XXXjätnud oma poja hooletusse, s.o. lapse järelvalveta, kusjuures XXX ema XXX on olnud sunnitud seetõttu lahkuma töölt, et oma lapselapse üle järelevalvet teostada. Kõik eelpool toodu leidis kohtuistungil tõendamist nii XXX, XXX enda, XXX ning XXX kui XXXvallavalitsuse ja sotsiaaltöötaja ütlustega, kes on alates 2010. aastast Oraste perekonnaga tegelenud. Asjaolu, et olukord pärast 2015.a. augustikuus toimunud kohtuistungit paremuse poole ei muutunud, tõendavad XXX valla poolt teostatud kodukülastuse aktid nii enne kui ka pärast kohtus toimunud ärakuulamist, millest on näha, et lapse ema ei hooli piisavalt ei lapse koolis edasijõudmisest ega ka tema tervislikust olukorrast, sest ema ei aita XXX suunata ei psühholoogi ega ka logopeedi juurde, XXX on kodus olnud järelevalveta või emale ja vanaemale teadmata läinud sõbra juurde ning sealt tagasi tulles lausa ära eksinud, XXX ei huvitu ühestki ringist, vaid vaatab kodus üksinda televiisorit või või mängib legodega. Arvestades eelpool nimetatud tõendeid ning XXX ellusuhtumist ja käitumisest oma alaealise lapse suhtes, leiab kohus, et XXX ei ole suuteline tagama oma lapsele inimväärset elukeskkonda, kasvatama temast vastutustundelist inimest ning hoolitsema oma lapse turvalisuse ja tervishoiu eest, mida alaealine laps veel ise suuteline tegema ei ole. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et XXX valla avaldus XXX tema alaealise lapse suhtes isikuhooldusõiguse ja varahooldusõiguse äravõtmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et XXX isiku- ja varahooldusõigust tema poja suhtes tuleb piirata tähtajatult, kuid kohus selgitab, et hooldusõiguse piiramise aluseks olevate asjaolude olulisel muutumisel on vanemal õigus taotleda hooldusõiguse taastamist oma alaealise lapse suhtes.
11.Tulenevalt asjaolust, et XXX on rahvastikuregistris üksnes kanne ema kohta ja isa kohta kanne puudub ning kohus piirab käesoleva kohtumäärusega XXX ema XXX hooldusõigust tema alaealise lapse suhtes täielikult, tuleb XXX määrata käesoleva kohtulahendiga ka eestkostja, kes vastavalt PKS § 179 lg 1 sätestatule on eestkostetava seaduslikuks esindajaks ning kellele PKS § 172 sätestatu kohaselt kuulub nii lapse isikuhooldusõigus- kui ka varahooldusõigus. Kohus on seisukohal, et XXX eestkostjaks tuleb määrata PKS § 176 lg 1 kohaselt XXX Vallavalitsus, sest sobivat füüsilist isikut käesoleval ajal XXX eestkostjaks määrata ei ole, kuna XXX elab XXX ja XXX XXX ning XXX ei ole suuteline tulenevalt oma vaimsest võimekusest XXX eestkostja ülesandeid täitma, küll aga teda igapäevaselt hooldama.
12.Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 557 lg 21 märgitakse eestkoste seadmise määruses, et eestkoste seatakse alaealisele täisealiseks saamiseni, kui kohus ei määra eestkostjat lühemaks ajaks, sama paragrahvi lõike 2 p 3 kohaselt tuleb kohtumääruses ära
märkida ka eestkostja ülesanded ning sama paragrahvi ja lõike p 4 alusel ka tehingud mida alaealine võib ilma eestkostja nõusolekuta teha juhul kui kohus seda lubab. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb eestkoste seada alaealisele kuni tema täisealiseks saamiseni.
13.Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab XXX Vallavalitsust esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 15.detsembriks. Aruande vorm lisatakse käesolevale määrusele. Nimekiri XXX vara osas tuleb eestkostjal kohtule esitada seisuga 15.12.2015.a. 15. jaanuariks 2016.a. Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.
14.Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Samuti on vastavalt PKS § 188 lõikele 1 vajalik kohtu nõusolek teisteks tehinguteks. Näiteks ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut; sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut; sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda 1 (ühe) aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist; võtta laenu jne. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Menetluskulude jaotamine.
15.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides ja kohus määras alaealisele riigi kulul
õigusabi vastavalt TsMS § 219 lõikes 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele lapsele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda. Avaldaja ja puudutatud isikute menetluskulud peab kohus põhjendatuks jätta nende endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.