2-15-14540/6 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebekord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded, kostja vastuväited Kohtu menetluses on XXXhagi XXXvastu elatise nõudes 280 eurot kuus alates hagi esitamisest 30.09.2015.a ja tagasiulatuva elatise nõudes perioodi juuni kuni oktoober 2015.a eest summas 1500 eurot. Kostja oma kirjalikus vastuses palub jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt panustas tema 260000 krooniga kooselu ajal aastal 2008 korteri ostmisesse. Aastal 2014.a kolisid pooled lahku ja korter jäi hageja seaduslikule esindajale, kes korterit välja üürib. Ülaltooduga on kostja arvates ülalpidamiskohustus täidetud. Alternatiivselt palub kostja väljamõistetavat elatist vähendada ning tagasiulatuvat elatist mitte välja mõista. Lapsel on olemas hoolitsev isa, kes lapsesse nii materiaalselt kui ka isiklikult panustab ning elatise nõue on põhjendamatu. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja väide on, et ta on ülalpidamiskohustuse täitnud, kuna kooselu ajal ostetud korter jäi kooselu lõppedes hageja seaduslikule esindajale, kes korterit välja üürib ja saab üüritulu, mida peaks kasutama lapse huvides. Kohtu seisukoht on, et kostja poolt nimetatu ei ole ülalpidamiskohustuse täitmine. Tegemist on hageja vanemate vahelise varalise suhtega, mis hagejasse ei puutu. Elatise nõudes on hagejaks laps. Kohus märgib ka, et võlaõigusseaduse § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei saa ülalpidamise nõuet teiste nõuetega tasaarvestada. Kostja väidab, et on panustanud lapse ülalpidamisse materiaalselt. Oma väite tõendamiseks kostja tõendeid pole esitanud. Esitatud asjaoludest nähtub, et kostja pole lapse ülalpidamises osalenud alates 01.06.2015.a. Seega on kostja rikkunud ülalpidamiskohustust. Hageja elatise nõue on 280 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud lapse kulutused alljärgnevalt: elusasemelaen 217.5, kommunaalteenused 85.89, Elion 11.22, toit 127.52, tervishoid 13.61, koolikohustus ja koolivorm 19.52, huvialaringid 39, mobiiltelefon 3.99 ja riided/jalanõud 42.52, kokku lapse kulud 560.77, millest kostjal tuleb kanda pool ehk 280 eurot. Hageja seaduslik esindaja on esitanud lapse kulude tõendamiseks kirjalikud tõendid. Hageja seadusliku esindaja nimetatud kuludest ei ole tervikuna tõendatud eluasemelaenu kulu 217.5 eurot kuus. Kirjalikust tõendist nähtuvalt on igakuise laenumakse suurus 353.12 eurot ning hageja osa selles 1⁄2 ehk 176.56 eurot. Hageja seaduslik esindaja on tõendanud kirjalike tõenditega kommunaalteenuste, Elioni, tervishoiu, mobiiltelefoni ja huviringide maksumuse. Hageja seaduslik esindaja on väitnud, et lapse kulutused riietele ja jalanõudele on igas kuus 42.52 eurot ja toidule

127.52 eurot. Hageja seaduslik esindaja ei ole toidu ja riiete ostmise kohta esitanud kirjalikke tõendeid. Kohtu seisukoht on, et väidetud kulutused toidule-riietele-jalanõudele on kohtupraktikaga kooskõlas, mõistlikud ja ligikaudu alammääras. Seega ei pea neid kulutusi eraldi tõendama. Hageja seaduslik esindaja on esitanud kirjaliku tõendi, et lapse koolivorm maksab 120 eurot, see teeb kulutuseks koolivormile ühes kuus 10 eurot. Ülejäänud koolikohustuse täitmise kuluks on hageja seaduslik esindaja ühes kuus hinnanud 14.5 eurot. Nimetatud summa on mõistlik ja kohtupraktikaga kooskõlas ning ei vaja eraldi tõendamist. Eeltoodu põhjal on lapse kulutused igas kuus 518.26 eurot, millest kostja peab kandma poole ehk 259 eurot. PkS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Hageja on osundanud PkS §-le 102 lg 2, millise kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest; kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt; kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra, mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Lisaks hagejale on kostjal veel üks laps, XXX.a sündinud poeg. Kostja töötasu on esitatud töölepingu kohaselt 1130 eurot bruto kuus. Kohus arvestab elatise summa määramisel, et mõlemal kostja lapsel on ka teine vanem, kes lapse ülalpidamises osaleb. Samuti arvestab kohus, et kostja noorema, äsjasündinud lapse kulud on praegu väiksemad kui vanema lapsed kulud. Seega ei esine aluseid hageja kasuks väljamõistetava elatise vähendamiseks. Kostjalt tuleb elatis hageja kasuks välja mõista summas 259 eurot kuus alates hagiavalduse kohtusse esitamisest 30.09.2015.a. PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja elatise nõue on esitatud elatise alammääras tagasiulatuvalt alates 1.06.2015.a kuni 1.11.2015.a summas 300 eurot kuus ehk 1500 eurot. Tagasiulatuvat elatist on hagejal tulenevalt hagi esitamise ajast 30.09.2015.a õigus nõuda perioodi 1.06.2015.a kuni 30.09.2015.a. Alates hagi esitamisest ei saa enam nõuda tagasiulatuvat elatist, nõuda saab tulevikku suunatud elatis. Hageja seaduslik esindaja on nõudnud tagasiulatuvat elatist 300 eurot kuus. Kohtu seisukoht on, et kuna kokkulepe alammäärast suurema elatise tasumiseks puudus, ei ole 300 euro nõude põhjendatud ja tagasiulatuv elatis tuleb välja mõista alammääras. Kostja ei ole tõendanud, et oleks nimetatud perioodil ülalpidamiskohustust täitnud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis nelja kuu eest. Käesoleval aastal on elatise alammäär 195 eurot. Seega on tagasiulatuva elatise summa perioodil 01.06.2015.a kuni 30.09.2015.a 780 eurot (4 x 195). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis 780 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise ja lg 2