Pärnu Maakohus
Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
07. detsember 2015, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Kohtukoosseis
Kohtunik Ivika Sillaots
Tsiviilasja number
2-13-70113
Tsiviilasi
A. hagi C. vastu elatise nõudes ja B.i hagi C. vastu ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lapsega suhtlemise korra määramiseks ning C. vastuhagi ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja avaldajale üleandmiseks lapse A. suhtes ning lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, Pärnumaa, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Matti Reinsalu, e-post [email protected] Hageja/vastuhagis kostja B., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, Pärnumaa, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Marika Jaanson, e-post [email protected] Kostja/vastuhagis hageja C., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik, e-post [email protected] Eestkosteasutused Vändra alev (alevivalitsuse kaudu), e-post [email protected] ja Paikuse vald (vallavalitsuse kaudu), e-post [email protected]
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine
1.Kinnitada A. (K., isikukood xxxxxxxxxxx, seaduslik esindaja B.), B.i (K., isikukood xxxxxxxxxxx) ja C. (K., isikukood xxxxxxxxxxx) vaheline kompromissleping järgmise sisuga:
Tsiviilasi nr 2-13-70113
Menetluskulud jäävad poolte endi kanda, v.a alaealise lapse ja B.i riigi õigusabi kulud, mis jäävad riigi kanda. B. tuleb vabastada riigi õigusabi tasu ja kulude riigi tuludesse tasumise kohustusest TsMS § 190 lg 7 alusel.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada viie päeva jooksul selle kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu (TsMS § 661 lg 4).
Kohtu põhjendused 02.12.2015 Pärnu Maakohtus toimunud kohtuistungil leppisid B. ja C. kokku kompromissi sõlmimises. Kompromissi kohaselt paluvad pooled kohtul see kinnitada ning asjas menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lõike 1 p 4 kohaselt. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest tulenevalt TsMS § 432. Pooled lühendavad kokkuleppel TsMS § 64 lõike 2 alusel TsMS § 661 lõikes 4 sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaega kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määrusele viie päevani kohtumääruse pooltele kättetoimetamisest. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Matti Reinsalu ja eestkosteasutused Vändra alev ning Paikuse vald leiavad, et kompromiss on lapse huvides ja tuleb kinnitada. TsMS § 563 lõike 1 järgi kui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust v. raskendab selle täitmist, kutsub kohus vanema avalduse alusel
2 (3)
Tsiviilasi nr 2-13-70113 vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks. TsMS § 563 lõike 6 järgi kui vanemad saavutavad kokkuleppe kohtumääruses sätestatust või varem kokkulepitust erinevas suhtlemise korralduses ja see ei ole vastuolus lapse huvidega, protokollitakse kokkulepe kui kohtulik kompromiss ja kohus kinnitab selle määrusega, mis asendab senist määrust v. kokkulepet. Lõike 7 järgi kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises v. järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet v. kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu v. keeldub perenõustaja poole pöördumise võimalust kasutamast, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab: 1) milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada 2) millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust v. kokkulepet 3) milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. TsMS § 563 lõikest 8 tulenevalt võib lapsega suhtlemist kindlaks määrava kohtumääruse täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks täitemenetluse läbi viia üksnes TsMS § 563 lõike 7 p 1 sätestatut sisaldava määruse alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetluskulud TsMS § 168 lõike 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda, v.a alaealise lapse A. riigi õigusabi kulu ja B.i riigi õigusabi kulu, mis jäävad riigi kanda. Alaealisele lapsele on antud riigi õigusabi ilma kohustuseta riigi õigusabi tasu ja kulusid riigile hüvitada. B.ile on antud riigi õigusabi kohustusega riigi õigusabi tasu ja kulud hüvitada 25 % ulatuses. TsMS § 190 lg 4 ja 5 kohaselt mõistab kohus asja lõpetamise korral menetlusabi saanud isikult menetluskulud riigituludesse. B. on kohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamiseks. Ta viibib lapsehoolduspuhkusel ja kasvatab üksi kolme alaealist last ning tema majanduslik olukord ei võimalda tal riigi õigusabi tasu ja kulude tasumist. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Käesoleval juhul leiab kohus, et kompromissi sõlmimise ja B.i majandusliku olukorra tõttu on põhjendatud B.i vabastamine riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude riigi tuludesse tasumise kohustusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.