Xxx ́e avaldus alaealise lapse Xxx ́e suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks Xxx ́ga ja hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks Xxx ́ele
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Xxx (isikukood xxx, elukoht Xxx, e-post: xxx); Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Leino Biin (Advokaadibüroo Biin ja Biin OÜ, e-post: [email protected]); Puudutatud isik 1: Xxx (isikukood xxx, elukoht Xxx); Puudutatud isiku 1 esindaja RÕA korras: vandeadvokaat Oksana Sobko (Advokaadibüroo Selberg & Ko, e-post: [email protected]); Puudutatud isik 2: Xxx (isikukood xxx, elukoht Xxx, e-post: xxx); Eestkosteasutus: Tallinna linn Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu (asukoht Ehitajate tee 109 a, Tallinn 13514, e-post: [email protected]). Lõpplahend hagita asjas
Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xxx ́e avaldus.
2.Lõpetada Xxx ́e ja Xxx ühine hooldusõigus osaliselt alaealise Xxx ́e suhtes ning anda Xxx ́ele ainuotsustusõigus alaealise Xxx ́e igakordse viibimiskoha määramise, koolieelse lasteasutuse valiku, hariduse, huvihariduse- ja lapse tervist puudutavates küsimustes.
3.Ülejäänud osas on vanematel lapse suhtes ühine hooldusõigus. Menetluskulude jaotamine
4.Jätta Xxx ́ele riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulu Eesti Vabariigi kanda.
5.Ülejäänud menetluskulud jätta neid kandnud isikute kanda. Kohtumääruse edasikaebamise kord, kehtivus ja jõustumine Käesolevale kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus avaldajal ja kõigil asjast puudutatud isikutel Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest Xxx ́ele ja Xxx ́le. Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruskaebusele peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Asjaolud ja menetluse käik
1.Kohtule esitatud avalduses taotles Xxx (lapse ema) alaealise lapse Xxx ́e suhtes ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist Xxx ́ga ja hooldusõiguse osalist üleandmist Xxx ́ele.
2.Avalduse kohaselt sündis avaldajal 23.03.2010 poeg Xxx. Xxx ́e isaks on Xxx. Xxx ́e põlvnemine Xxx ́st on tuvastatud jõustunud Harju Maakohtu 17.06.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-14-35517. Xxx ́e vanemad ei ole lapse elu ajal koos elanud. Xxx elab alaliselt Soome Vabariigis. Xxx ́e eest on hoolitsenud ainult avaldaja. Xxx lapse eest hoolitsemise kohustust ei täida, lapse elust osa ei võta. Xxx ́lt on välja mõistetud elatis lapse ülalpidamiseks summas 250 eurot kuus alates 24.01.2014. Alates elatise väljamõistmisest on Xxx maksnud elatist summas ca 400 eurot, võlgnevus moodustab avalduse koostamise hetke seisuga 4 664 eurot. Vanemate poolt Xxx ́e ühise hooldusõiguse teostamine on raskendatud kui mitte võimatu, sest Xxx lapse elust osa ei võta, lapse eluolu vastu mingit huvi ei tunne. Lapse ema suhtlemine last puudutavates küsimustes Xxx ́ga on raskendatud, kui mitte võimatu, sest Xxx hoidub kontaktidest avaldajaga. Xxx on väitnud avaldajale, et tal on oma pere Soomes ja Eesti asjad teda ei huvita. Kahjuks tähendab ühine hooldusõigus seda, et paljudes last puudutavates küsimustes vanemate ühist tahet ei eeldata, vaid nõutakse mõlema vanema poolt antud kinnitust (lasteaia valik, kooli valik, elukoha valik jms küsimused). Sisuliselt on avaldajal võimatu teostada ühist hooldusõigust, sest Xxx ́lt on praktiliselt võimatu saada nõusolekut lapse elu puudutavates ja ühist otsustamist vajavates küsimustes nagu näites lapse igakordne viibimiskohta valik, lasteaia valik, tulevikus kooli-, huvikooli- ja trenni valik jms küsimused. Lapse huvides oleks, et märgitud küsimusi saaks otsustada lapse parimaid huve silmas pidades ja kiiresti. Märgitud vajadusest tingituna taotleb avaldaja, et lõpetataks vanemate ühine hooldusõigus Xxx ́e igakordse viibimiskoha, koolieelse lasteasutuse valiku, hariduse ja huvihariduse ning lapse tervist puudutavates küsimustes ning avaldajale antakse märgitud küsimustes ainuhooldusõigus. Märgitu võimaldaks avaldajal panna last sobivasse lasteaeda, trenni, kooli ning otsustada lapse tervise ja viibimiskoha küsimusi ilma Xxx ́t teisest riigist taga otsimata ning seda olukorras, kus Xxx kontaktidest lapse emaga hoidub (tl 1-3).
3.Kohus edastas kohtumaterjalid 30.09.2015 Xxx ́le AET-i kaudu ja 05.10.2015 elektronpostiaadressile xxx (tl 17). 13.10.2015 kohtusse esitatud Haabersti Linnaosa Valitsuse seisukohast nähtub, et Xxx sõnul sai ta pärast kooselu lõppu Xxx ́ega naise rasedusest teada ühiste tuttavate kaudu. Ta tunnistab, et keerulised suhted Xxx ́ega on senini varjutanud tema soovi hoida pidevat kontakti pojaga. Algselt ei tunnistanud ta enda isadust, samuti ei soovinud ta tasuda elatist. Hetkel on Xxx asunud tasuma elatise võlga ja tema tööandja Soome Vabariigis peab igakuiselt vastava summa palgast kinni. Xxx on enda sõnul kohtunud pojaga kokku kuuel või seitsmel korral, kui xxx on tema vanemate hoolitsusel xxx, viimati kuu aega tagasi ühel nädalavahetusel. Xxx vanemad elavad samuti Soomes, kuid viibivad tihti ka oma Eestis asuvas kodus. Xxx on vestluses lastekaitsetöötajaga esialgu vastu Xxx ́e poolt kohtusse esitatud avaldusele. Ta eeldab, et küllap on märgitud taotlus kantud Xxx ́e soovist asuda tulevikus koos pojaga elama USA-sse (kus elab Xxx ́e õde) ja Xxx oleks sellisele elukorralduse muudatusele vastu. Pärast pikemat arutelu hooldusõiguse mõiste üle märgib Xxx, et võib-olla on ta siiski nõus avalduse rahuldamisega, sest suhtlusõigus pojaga jääb ju alles. Xxx kinnitab vestluses, et soovib järgmisel aastal oma töögraafikut muuta ning rohkem Eestis viibida. Nii plaanib ta töötada 3 nädalat Soomes ja selle järgselt veeta 1 nädala Eestis. Siis oleks tal võimalus ka varasemast enam pojaga suhelda (tl 19). Lapse esindajal ei õnnestunud Xxx ́ga kontakti saada (tl 22). 20.10.2015 helistas kohus Xxx ́le numbrile xxx. Vestluses kohtuga avaldas Xxx, et on avaldusest teadlik ja andis Haaberstile telefoni teel seisukoha. Xxx teatas kohtule, et kirjalikku seisukohta ta ei esita. Kohtu küsimusele, et kas Xxx on nõus avalduse rahuldamisega, lõpetas Xxx kõne (teadete leht). Xxx oma kirjalikku seisukohta avalduse osas kohtule esitanud ei ole.
4.Haabersti Linnaosa Valitsuse arvamuse kohaselt on Xxx enda sõnul esitanud käesoleva avalduse kohtusse seetõttu, et ei soovi edaspidi iga lapsesse puutuva otsuse vastuvõtmisel küsida tema isa nõusolekut. Vestlused Xxx ́ga lõpevad naise väitel tihti ähvardustega (nii juhtus näiteks aprillis, kui vesteldi elatise teemal) ja seetõttu sooviks ta võimalusel vältida suhtlust lapse isaga. Eestist USA-sse kolida Xxx ei kavatse, ta asus k.a. septembris õppima xxx, kus õpib meditsiiniõeks. Xxx soovib pärast kooli lõpetamist jääda tööle Eestisse. Xxx kinnitab, et Xxx vanematega on tal oluliselt paremad suhted kui Xxx endaga. Tihe kontakt on Xxx ́el ka mehe vanaemaga, kes elab Õismäel. Xxx sooviks, et Xxx suhtleks oma pojaga senisest rohkem. Ta oleks nõus, kui Xxx vanemad võtaksid Xxx ́e mõneks päevaks enda juurde Soome, seal saaks ka Xxx pojaga kohtuda. Vanavanemate juuresviibimist peab Xxx esialgu vajalikuks seetõttu, et Xxx ́e kontaktid isaga on olnud seni väga vähesed ja lähedussuhet tuleb alles luua. Xxx meenutas juhtumit, kus ta viibis koos poja ja peretuttavatega Soomes Muumimaal. Xxx ja Xxx leppisid varasemalt kokku, et Xxx kohtub Helsingis enne kojusõitu Xxx ́ega. Xxx ja Xxx ootasid Xxx ́t sadamas 2 tundi, kuid Xxx otsustas lõpuks siiski segastel asjaoludel kokkusaamisest loobuda. Xxx ́ele teadaolevalt on Xxx pojaga kohtunud vähem kui kuuel või seitsmel korral, kuid märgib samas, et võib-olla puudub tal info kõigi kohtumiste kohta, sest need on aset leidnud mehe vanemate juures Xxx. Ehkki Xxx omab hetkel koos Xxx ́ga perekonnaseadusest tulenevalt ühist hooldusõigust, on ta tegelikkuses teostanud Xxx ́e hooldusõigust üksinda. Eelnevat arvesse võttes toetab Haabersti Linnaosa Valitsus Xxx ́e avaldust alaealise lapse Xxx ́e ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks Xxx ́ga ja hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks Xxx ́ele (tl 1920).
5.Lapse esindaja märkis 18.10.2015 arvamuses, et arvestades, et laps elab alaliselt avaldajaga ja avaldaja kasvatab teda ning hoolitseb igapäevaselt tema heaolu eest, otsustades lapse igapäevaelu küsimusi ainuisikuliselt, siis on otstarbekas anda ühise hooldusõiguse teostamisel otsustusõigus sellistes küsimustes nagu lapse igakordse viibimiskoha, koolieelse lasteasutuse valiku, haridus-, huvihariduse- ja lapse tervist puudutavates küsimustes lapse emale. See võimaldab lapse emal otsustada operatiivselt lapsele olulisi asju ja ei ole lapse huvidega vastuolus. Muus osas säilib vanematel lapse suhtes ühine hooldusõigus. Seega toetab lapse esindaja Xxx ́e avalduse rahuldamist (tl 21-23). Kohtumääruse põhjendused
6.Lastekaitse seaduse § 5 kohaselt tuleb alati ja igal pool esikohale seada lapse huvid. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Asjas on tõendamist leidnud, et Xxx ́el ja Xxx ́l on ühine poeg Xxx. PKS § 116 lg-st 1 ja § 214 lg-st 1 tulenevalt on laste vanematel laste suhtes ühine hooldusõigus.
7.PKS § 116 lõike 2 teise lause kohaselt hõlmab vanema hooldusõigus õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikukooldusõigus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Isikuhooldus on PKS § 124 lg-st 1 lähtudes kohustus last kasvatada, tema järele valvata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Ühise hooldusõiguse korral peavad vanemad PKS § 118 lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolsuskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. PKS § 143 lg-st 2 tuleneb, et ühist hooldusõigust omavad vanemad peavad ühe vanema lahuselu korral lapse heaolu silmas pidades leppima kokku, kuidas korraldada lapse elu parimal viisil. PKS § 123 kohaselt peab kohus vanemate õigusi ja kohustusi käsitlevate asjade läbivaatamisel tegema lahendi, mis esmajoones lähtub lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
8.Vastavalt PKS § 137 lg 1 on kummalgi vanemal õigus juhul, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. PKS § 119 kohaselt kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale.
9.Lapse ema palub lõpetada Xxx ́e ja Xxx ühine hooldusõigus Xxx ́e suhtes Xxx ́e igakordse viibimiskoha, koolieelse lasteasutuse valiku, haridus-, huvihariduse- ja lapse tervist puudutavates küsimustes ja anda märgitud küsimustes hooldusõigus täielikult üle Xxx ́ele. Eestkosteasutus ja lapse esindaja toetasid lapse ema ettepanekut.
10.Kohus leiab, et lapse ema avaldus on põhjendatud. Kohus leiab, et puudutatud isiku Xxx ́e hooldusõigus peaks osaliselt kuuluma alaealise lapse emale, Xxx ́ele, kellega koos laps elab ja kes on taganud lapsele eluks vajalikud elamistingimused, hoolitsuse ja
turvalisuse. Laps vajab igapäeva- ja koolielus tuge, juhendamist ning suunamist ja tema jaoks on oluline stabiilsete täiskasvanute olemasolu tema elus. Xxx on märkinud, et vanemate poolt Xxx ́e ühise hooldusõiguse teostamine on raskendatud kui mitte võimatu, sest Xxx lapse elust osa ei võta, lapse eluolu vastu mingit huvi ei tunne. Lapse ema suhtlemine last puudutavates küsimustes Xxx ́ga on raskendatud, kui mitte võimatu, sest Xxx hoidub kontaktidest avaldajaga. Sisuliselt on avaldajal võimatu teostada ühist hooldusõigust, sest Xxx ́lt on praktiliselt võimatu saada nõusolekut lapse elu puudutavates ja ühist otsustamist vajavates küsimustes nagu näites lapse igakordne viibimiskohta valik, lasteaia valik, tulevikus kooli-, huvikooli- ja trenni valik jms küsimused. Xxx on vestluses lastekaitsetöötajaga avaldanud, et ta on vastu Xxx ́e poolt kohtusse esitatud avaldusele. Ta eeldab, et küllap on märgitud taotlus kantud Xxx ́e soovist asuda tulevikus koos pojaga elama USA-sse (kus elab Xxx ́e õde) ja Xxx oleks sellisele elukorralduse muudatusele vastu. Pärast pikemat arutelu hooldusõiguse mõiste üle märgib Xxx, et võib-olla on ta siiski nõus avalduse rahuldamisega, sest suhtlusõigus pojaga jääb ju alles. Xxx kinnitab vestluses, et soovib järgmisel aastal oma töögraafikut muuta ning rohkem Eestis viibida. Xxx on lastekaitsetöötajale avaldanud, et asus õppima septembris Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, kus õpib meditsiiniõeks. Xxx soovib pärast kooli lõpetamist jääda tööle Eestisse. Kirjalikku seisukohta kohtule esitatud avalduse osas Xxx esitanud ei ole.
11.Lähtudes eeltoodust, lapse ema seletustest, eestkosteasutuse ja lapse esindaja arvamusest on põhjendatud ja lapse huvides, et vanemate ühine hooldusõigus tuleb osaliselt lõpetada ja ainuotsustusõigus lapse viibimiskoha, koolieelse lasteasutuse valiku, hariduse-, huvihariduse- ja lapse tervist puudutavates küsimustes kuuluks lapse emale. Kohus rahuldab avalduse.
12.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides ja kohus määras alaealisele lapsele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lõikes 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele lapsele riigi kulul määratud õigusabi kulud ja tasu jäävad Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetluskulud jätab kohus neid kandnud isikute kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.