Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas Harju Maakohtule hagi kostja vastu isaduse tuvastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sündis XXX XXX ja XXX kooselust 28.05.1999. Kostja lahkus oma pere juurest ning ei soovinud tulla lapse nime registreerimisele perekonnaseisuasutusse, seetõttu on lapse sünnitunnistusele märgitud isa eesnimi ja hageja ema perekonnanimi hageja ema ütluste alusel. Tulenevalt eeltoodust palub hageja kohtul tuvastada enda põlvnemise kostjast. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi õigustatuks ning palub kohtul hagi tunnistamise alusel võtta vastu hagi rahuldav otsus tuvastades, et XXX põlvneb XXX. Kostja esitab vastuväite menetluskulude jaotumise osas ning arvab, et menetluskulud tuleb jätta neid kandnud poolte endi tasuda. XXX kostjast põlvnemise fakti osas ei ole kostjal vastuväiteid ja ta tunnistab selle nõude õigeks. Kostja juhib vaid kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja seaduslik esindaja ei teinud kostjale enne kohtusse pöördumist ettepanekut lahendada vaidlus kohtuvälises korras. Kostja ei suhtle hageja seadusliku esindajaga 1999.aastast ja alles 2014.a saatis hageja seaduslik esindaja kostjale ja tema abikaasale elektronposti teel lapse foto, viidates kirjas, et tegemist on kostja tütrega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasjas esitatud materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus on tuvastanud, et hageja XXX sünniakti (tl 6) on kantud isa eesnimi ja hageja ema perekonnanimi hageja ema ütluste alusel. Kostja XXX on isaduse omaks võtnud avaldusega. Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 näeb ette, et lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on isaduse omaks võtnud. PKS § 87 lg 1-2 kohaselt saab isaduse omaks võtta üksnes juhul, kui lapse põlvnemine isast ei ole seaduses sätestatud alusel kindlaks tehtud, isaduse võib omaks võtta üksnes isiklikult. PKS § 94 lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. PKS § 95 kohaselt isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Arvestades, et kostja tunnistab hagi ning palub kohtul hagi rahuldada, siis loeb kohus tuvastatuks, et hageja XXXpõlvneb kostjast XXX. Perekonnaseisutoimingute seadus (PKTS) § 3 lg 1 kohaselt registreerib perekonnaseisuasutus sünde ja surmi, kinnitab abielude sõlmimist ja lahutamist ning teeb rahvastikuregistrisse sellest tulenevaid perekonna- ja nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid, muudab ja parandab rahvastikuregistrisse kantud andmeid ning väljastab perekonnaseisuandmetest rahvastikuregistri väljavõtteid (edaspidi perekonnaseisutoimingud). Kohus edastab käesoleva kohtuotsuse pärast selle jõustumist vajalike kannete tegemiseks Tallinna Perekonnaseisuametile (asukoht Pärnu mnt 67, Tallinn 10135). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 11 kohaselt kannab põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral

menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus asub seisukohale, et menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 11 alusel jätta kostja kanda. Asjaolu, et hageja ei pöördunud asja kohtuväliseks lahendamiseks kostja poole ei ole antud juhul kohane vastuväide. Hagiavaldusest nähtuvalt sündis XXX XXXja XXX kooselust 28.05.1999, kostja lahkus oma pere juurest ning ei soovinud tulla lapse nime registreerimisele perekonnaseisuasutusse. Seega on kostja olnud teadlik XXX sünnist saati, et kostja on XXX isa, kuid ei ole kantud isana XXX sünniakti. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, hagejat on tsiviilprotsessis esindanud tema seaduslik esindaja, eeltoodust tulenevalt järeldab kohus, et hagejal puuduvad kostjalt väljamõistetavad õigusabikulud. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. 11.02.2015 kohtumäärusega rahuldas kohus hageja menetlusabi taotluse ja vabastas hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300 euro ja DNA ekspertiisitasu 171 euro tasumise kohustusest. Arvestades, et kohus tühistas 06.11.2015 kohtumäärusega DNA ekspertiisi läbiviimise, siis on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 300 eurot, mis tuleb kostjalt TsMS § 190 lg 3 alusel riigituludesse välja mõista. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 5 kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 4 kohaselt riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele. TsMS § 179 lg 6 kohaselt valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg 9 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.