Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Tsiviilasi nr 2-15-6929 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Sisulised asjaolud 06.05.2015 esitas alaaelise R.K.’u seaduslik esindaja E.K. Pärnu Maakohtusse lapse nimel hagiavalduse R.O. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elasid E.K. ja kostja koos 10 aastat ning sellest kooselust sündis xxxxxxxxxxx poeg R.K.. Vanemate kooselu lõppes 7 aastat tagasi, kui kostja asus eraldi elama ja laps on elanud viimased 7 aastat oma emaga. Lapse sünnitunnistusel on isa kanne ema ütluste kohaselt („R.K.“), sellist isikut ei eksisteeri. Kostja tunnistab hagejat oma lapsena, kuni 2014. juunikuuni maksis kostja ka lapse ülalpidamiseks ebaregulaarselt elatist, kuid vaatamata korduvatele lubadustele kostja ei ole isadust seni omaks võtnud perekonnaseisuasutuses. Hageja palub tuvastada tema põlvnemine kostjast kohtulikult. Hageja nõuab ka elatist miinimummääras ning tagasiulatuvalt alates juulist 2014 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja 04.06.2015 vastuses teatas, et ei tunnista hagi, kuni asja ei ole tehtud molekulaargeneetiline ekspertiis, ekspertiisitulemuste saamise järel on võimalik lahendada elatise küsimus ja ei välista kompromissi. 09.07.2015.a. määrusega määras kohus R.K.’u põlvnemise tuvastamiseks molekulaargeneetiline ekspertiisi Eesti Kohtuarstlikus Ekspertiisibüroos. Nimetatud ekspertiisiasutuse kohtukeemia ja bioloogia laboratooriumi 25.08.2015 molekulaargeneetilise ekspertiisi aktiga nr 15E-GE0925 tuvastati kostja R.O. isadus R.K.’u suhtes 99,999995%-lise tõenäosusega. Kostja esindaja advokaat A. Nõmmiku soovil kohus andis tähtja kokkuleppe sõlmimiseks, kuid 09.11.2015 teatas hageja esindaja kirjalikult, et vaatamata korduvatele kostja esindaja poole pöördumistele ei ole kostjaga kokkuleppele jõutud ja kompormissi leitud. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise hagi esitamisest alates seadusega ettenähtud miinummääras. Arvestades kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, kohus pidas võimalikuks lahendada asja kirjalikus menetluses, määrates dokumentide, s.h. menetluskulude esitamise viimaseks tähtajaks 25.11.2015. Kumbki pool kohtule määratud ajaks midagi ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PkS) § 82 lg 1 kohaselt tulenevad lapse ja vanemate õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. PkS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. PkS § 84 lg 1 p 3 alusel loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus. PkS § 94 lg 1 järgi kohus tuvastab isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. PkS 94 lg 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Kohus peab võimalikuks rahuldada põlvnemise hagi , kuivõrd hagi on põhjendatud ja tõendatud hageja poolt esitatud hagiavalduse ja kirjalike tõenditega, eelkõige molekulaargeneetilise ekspertiisi tulemustega (tlk. 37-39). Kostja sisulisi vastuväiteid peale ekpsertiisitulemuste saamist ei ole esitanud. Seega tuleb lugeda tuvastatuks, et R.K. põlvneb R.O.st. Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-36-08). 2 (3)

Tsiviilasi nr 2-15-6929

Perekonnaseaduse (PkS) § 97 p 1 annab alaealisele lapsele õiguse saada ülalpidamist vanemalt. PkS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist. PkS § 99 lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (hagi esitamise ajal 2015.a 195 eurot kuus lapse kohta). PkS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. PkS § 108 annab ülalpidamise saamiseks õigustatud isikule aluse nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, s.t üldjuhul mõistetakse elatis välja hagi esitamisest. Ka Riigikohus on leidnud, et vanemalt, kellest laps põlvneb, ei saa nõuda elatist tagasiulatuvalt, kuid kohus saab esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest. Antud asjas kostja ei ole elatise osas mingeid vastuväiteid esitanud. Seega rahuldab kohus esitatud avalduse ka elatise väljamõistmise osas PkS § 101 lg 1 tulenevas miinimummääras alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni, sh määrates kindlaks elatise kuni otsuse tegemiseni. Elatise võlgnevuse väljamõistmise vajadust selguse huvides kuni kohtuotsuse tegemiseni on rõhutanud Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11 p 14. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hagilises perekonnaasjas poolte endi kanda, mis on õiglane, arvestades, et hageja oli seaduse alusel riigilõivu tasumisest vabastatud, kostja on kandnud ekspertiisikulu ja enda õigusabikulu. TsMS § 164 lg1.1 kuni lg 3 nimetatud erandlikke asjaolusid menetluskulude muul viisil jagamiseks pooled esile toonud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.