Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta hageja seadusliku esindaja ja kostja endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Edasikaebekord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 405 lg 1). Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud Kohtu menetluses on XXX hagi XXX vastu elatise nõudes alammääras ja tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.06.2014.a kuni 01.06.2015.a eest elatise nõudes alammääras. Hageja esitas koos tagasiulatuva elatise nõudega ka viivise nõude, viivise nõudest hageja loobus kohtuistungil. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus arutab tsiviilasja Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt lihtmenetluses. TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt teeb kohus otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Perekonnaseaduse § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Perekonnaseaduse § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Hageja elatise nõude põhjendatust tõendab kanne hageja sünniaktis, millest nähtub, et kostja on tema isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Hageja seaduslik esindaja XXX kui lapse igapäevaelu korraldamisega tegelev vanem, on õigustatud elatise nõuet esitama. Hagi on esitatud elatise alammääras, seega ei pea hageja oma nõuet põhjendama ja tõendama. Hageja nõue alammääras elatise saamiseks tuleb rahuldada. PkS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on esitanud tagasiulatuva elatise nõude alates 01.06.2014.a kuni 01.06.2015.a. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on tagasiulatuva elatise nõude perioodil tasunud elatist alljärgnevalt: juulis 2014.a 92.5 eurot, augustis 2014.a 180 eurot, novembris 2014.a 120 eurot, märtsis 2015.a 180 eurot, aprillis 2015.a 200 eurot, mais 2015.a 200 eurot, seega kokku 972.5 eurot. Nimetatud perioodil pidi kostja elatist tasuma 2217.5 eurot (7 x 177.5 + 5 x 195). Kostja tasutud telefoni ja internetimakseid ei saa pidada elatiseks, kuna nimetatud kulutused ei olnud kooskõlastatud vanemaga, kes hoolitseb lapse eest igapäevaselt. Tasumisele kuulunud summast tuleb maha arvata tasutud elatis 972.5 eurot ja tagasiulatuvalt väljamõistetav elatis on seega 1245 eurot.

Kohtuotsuse täitmine Kostja on taotlenud võimalust ajatada elatise võla tasumist kahe aasta peale või minimaalselt kolme

kuu peale, kuna vastaselt juhul sattub ta majanduslikult raskesse olukorda. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Elatise tasumise ajatamine kahe aasta peale on vastuolus hageja huvidega. Kohus ajatab elatise võla tasumise viie kuu peale. Elatise võla tasumise ajatamine viie kuu peale on mõistlik ja põhjendatud, kuna ei sea poolt ülemäära raskesse olukorda. Igas kuus tuleb võla katteks tasuda vähemalt 249 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, millise kohaselt tema kulutused õigusabile on 360 eurot. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise ja lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas, kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Elatiste menetlustes pooled üldjuhul esindaja abi ei kasuta, kuna elatise vaidlused on õiguslikult lihtsad. Eeltoodu põhjal tuleb kummagi poole kulutused jätta poole enda kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuna poolte kulutused jäävad nende endi kanda, ei ole vajalik menetluskulude rahaline kindlaksmääramine.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.