Harju Maakohus
Kohtunik
Maie Seppo
Määruse tegemise aeg ja koht
26. november 2015 Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-14656
Tsiviilasi
XXX avaldus XXX vastu alaealise lapse XXX suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse avaldajale üleandmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik I XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isiku I määratud esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Marina Leis Puudutatud isik II XXX(isikukood XXX, registreeritud elukoht rahvastikuregistris Lasnamäe linnaosa, Tallinn, sideaadress rahvastikuregistris XXX) Eestkosteasutused Viimsi Vallavalitsus (asukoht Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Harjumaa, e-post [email protected]) ja Tallinna Linnavalitsus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (asukoht Pallasti tänav 54, Tallinn, e-post [email protected]) 19.11.2015
Kohtuistungi toimumise aeg
Menetluskulude jaotus Riigi õigusabi tasu kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (TsMS § 478 lg 3 ja § 466 lg 3). Avalduse asjaolud ja menetluse käik Kohtule 01.10.2015 esitatud avalduses palub avaldaja lõpetada XXX ja XXX ühine hooldusõigus alaealise lapse XXX suhtes ja anda alaealise lapse XXX hooldusõigus täielikult üle XXX. Avaldaja ja XXX kooselust sündis XXX tütar XXX. Pärast kooselu lõppemist 2002 ei osale XXX lapse kasvatamises ja ülalpidamises. Avaldajale teadaolevalt puudub XXX kindel elukoht ja sissetulek. Lapse eest hoolitsemine, tema vajaduste rahuldamine ja turvalise elukorralduse tagamine on alates poolte kooselu lõppemisest olnud ainuüksi lapse ema mure. Alaealise XXX määratud esindaja nõustub lapse isiku- ja varahooldusõiguse üleandmisega lapse emale. Telefonivestlusel lapse esindajaga avaldas XXX, et on nõus ainuhooldusõiguse üleandmisega lapse emale – avaldajale. Samal seisukohal on ka sotsiaalhoolekande osakond.
Lasnamäe Sotsiaalhoolekande osakond ning Viimsi valla
Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja ja Viimsi Vallavalitsuse esindaja Thea XXXarvamused, uurinud kõiki asjas kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, asub seisukohale, et avaldus XXX ja XXX ühise hooldusõiguse lõpetamiseks alaealise lapse XXX suhtes ja hooldusõiguse täielikult avaldajale üleandmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 3 lg 1 kohaselt igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või erasotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Samuti tulenevalt lastekaitseseaduse (edaspidi LaKS) § 3 on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. LaKS § 8 nimetab iga lapse sünnipärase õiguse mitte ainult elule ja tervisele, vaid ka arengule ja heaolule. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 kohaselt vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (hooldusõigus). PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
Avaldaja XXX ja puudutatud isik XXX on XXX vanemad. XXX ja XXX omavad XXX suhtes ühist hooldusõigust. PKS § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 2 p 2 kohaselt avaldust ei rahuldata, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi Kohus on tsiviilasjas kogutud materjalide põhjal veendunud, et alaealise XXX huvidega on kooskõlas tema vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ja hooldusõiguse täielik üleandmine tema emale XXX. Menetluse käigus on tuvastamist leidnud, et XXX ei osale oma lapse elus pärast avaldaja ja puudutatud isiku lahkukolimist. Ainuhoolduse andmine avaldajale vastab faktilisele olukorrale ja annab lapse emale nii palju juriidilisi õigusi ja kohustusi, kui ta neid faktiliselt juba teostab. Samuti vastab ainuhooldusõiguse andmine lapse emale ka lapse huvidele sellega, et tagab lapse senise elukorralduse püsimajäämise ja säilitab lapsele turvatunde. XXX ei ole XXX suhtes enam hooldusõigust (sh lapse viibimiskoha määramise ega lapse elu puudutavate oluliste küsimuste otsustamise ega neis küsimustes lapse esindamise õigust). PKS § 143 lg 1 teise lause järgi on hooldusõiguseta vanemal kohustus ja õigus lapsega isiklikult suhelda ning PKS § 145 lg 4 järgi on tal üldjuhul ka lapse igapäevaelu puudutavate küsimuste otsustamise õigus ajal, mil laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel tema juures viibib. Samuti säilib PKS § 96 järgi vanema kui täisealise esimese astme üleneja sugulase ülalpidamiskohustus lapse suhtes. TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 koosmõjus jätab kohus alaealise esindaja tasu Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.