Tallinna linna avaldus Xxx ja Xxx hooldusõiguse peatamiseks nende alaealise lapse xxx suhtes ning alaealise lapse xxx üle eestkoste seadmiseks ja talle eestkostja määramiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (asukoht Pallasti 54, 11414 Tallinn); Avaldaja esindaja: Liisi xxx; Puudutatud isik: Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx); Puudutatud isik: Xxx(isikukood xxx, viibimiskoht käesoleval ajal xxx); Puudutatud isik: Xxx(isikukood xxx, viibimiskoht käesoleval ajal xxx); Puudutatud isik: Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx); Puudutatud isikule Xxx riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Argo Küünemäe (Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid OÜ, registrikood 12509536, asukoht Suur-Karja 11, Tallinn).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinna linna avaldus.
2.Peatada Xxx (isikukood xxx) ja Xxx (isikukood xxx) hooldusõigus nende alaealise lapse Xxx (isikukood xxx) suhtes tulenevalt nende viibimisest kinnipidamisasutustes, mille tõttu neil ei ole võimalik oma alaealise lapse Xxxhooldusõigust teostada.
3.Seada alaealise lapse Xxx üle eestkoste ja määrata alaealise lapse Xxx eestkostjaks Xxx (isikukood xxx), kuni kohtu poolt vanema(te) Xxx ja/või Xxx hooldusõiguse ennistamiseni, kui on tuvastatud hooldusõiguse peatamise aluse äralangemine, kuid mitte kauemaks kui alaealise lapse Xxx täisealiseks saamiseni.
4.xxx saab käesoleva kohtumääruse alusel alaealise lapse Xxx seaduslik esindaja.
5.xxx kuulub käesoleva kohtumääruse alusel Xxx isikuhooldusõigus, s.o õigus ja kohustus last kasvatada, tema elu korraldada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda, samuti lapse ülalpidamiskohustus.
6.xxx kuulub käesoleva kohtumääruse alusel ka Xxx varahooldusõigus, mis seisneb õiguses ja kohustuses valitseda lapse vara.
7.Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule kirjaliku nimekirja Xxx vara kohta seisuga 26.11.2015.a. Nimekirjas tuleb esitada teave Xxx varalise olukorra kohta talle eestkoste seadmise aja seisuga ning see tuleb esitada koos vara tõendavate dokumentidega. Nimekiri tuleb esitada Harju Maakohtule 1 (ühe) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse tegemisest.
8.Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande iga aasta 15. novembriks. Esimene aruanne tuleb esitada 15.11.2016.a. Aruande vorm lisatakse käesolevale kohtumäärusele.
9.Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi Xxx varast ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.
10.Eestkostja on kohustatud teatama kohtule oma elukoha muutumisest. Menetluskulude jaotamine
11.Jätta alaealisele lapsele Xxx riigi õigusabi korras määratud esindajakulud Eesti Vabariigi kanda. Kohtumääruse kehtivus, edasikaebamise kord ja jõustumine Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest avaldajale, xxx ning xxx ja xxx (TsMS § 478 lõige 4). Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (TsMS § 478 lõige 3 ja § 466 lõige 3). Alaealise lapse hooldusõiguse peatamise määrusele on õigus esitada määruskaebus avaldajal, Xxx`l ja Xxx`l ning eestkostja määramise kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus avaldajal ja kõigil asjast puudutatud isikutel Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) kuu möödumisel määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Kaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetluse käik ja avalduse asjaolud
1.Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu esitas 28.10.2015.a. Harju Maakohtule avalduse Xxx ja Xxx hooldusõiguse peatamiseks nende alaealise lapse Xxx suhtes ning alaealise lapse Xxx üle eestkoste seadmiseks ja talle eestkostja määramiseks, määrates Xxx eestkostjaks kuni hooldusõiguse peatamise aluse äralangemiseni xxx.
2.Avaldaja põhjendas avalduse esitamist asjaoluga, et Xxx on vanemliku hoolitsuseta jäänud laps, kuna Xxx mõlemad vanemad, Xxx ja Xxx, viibivad käesoleval ajal kinnipidamisasutustes. Seejuures kannab Xxx karistust vastavalt Harju Maakohtu 10.06.2015.a. kohtuotsusele alates 05.03.2015.a. kuni 15.02.2017.a., Xxx viibib aga vahi all alates 09.06.2015.a. kahtlustatavana karistusseadustiku (KarS) § 184 lõike 1 järgi. Avaldaja sõnul on Xxx ja Xxx narkootikumide kuritarvitajad, keda on ka varasemalt kriminaalkorras karistatud. Tulenevalt eeltoodust on avaldaja seisukohal, et Xxx ja Xxx ei ole võimelised oma lapse Xxx eest hoolitsema, mistõttu tuleb Xxx ja Xxx hooldusõigus peatada.
3.Kuivõrd Xxx ja Xxx hooldusõiguse peatamisega jääb Xxx ilma seadusliku esindajata, on vaja Xxx määrata ka eestkostja, kellel oleks õigus korraldada alaealise elu, lähtudes tema vajadustest ning heaolust. Avalduse kohaselt on nii Xxx kui ka Xxx andnud oma kirjalikud nõusolekud (vastavalt 06.08.2015.a. ja 18.07.2015.a.) Xxx üle eestkoste seadmiseks ja talle
eestkostja määramiseks, määrates Xxx eestkostjaks Xxx ema Xxx, kes on ka Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esindaja sõnul sobiv isik täitmaks Xxx eestkostja ülesandeid. Avaldaja hinnangul suudavad Xxx ja tema abikaasa Xxxtagada Xxx stabiilse ja turvalise elukeskkonna. Samuti on Xxxesitanud korduvalt avaldusi, et teda määrataks Xxx eestkostjaks. Lisaks on ka Xxx andnud nõusoleku, et Xxx eestkostjaks määratakse Xxx.
4.Harju Maakohus määras oma 28.10.2015.a. määrusega, juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 219 lõigetes 2 ja 5 sätestatust, alaealisele lapsele Xxx riigi õigusabi korras esindaja. Riigi õigusabi osutas alaealisele lapsele Xxx vandeadvokaat Argo Küünemäe, kes toetas oma 22.11.2015.a. kohtule esitatud seisukohas avalduse rahuldamist, kuna avalduse rahuldamine on esindaja hinnangul lapse huvides. Kuivõrd Xxx vanemad ei saa käesoleval ajal objektiivsetel põhjustel Xxx hooldusõigust teostada, tuleb esindaja sõnul seada Xxx üle eestkoste ja määrata talle eestkostja. Seejuures on Xxx vanaema, Xxx, esindaja hinnangul eestkostjaks sobiv isik.
5.Vastavalt TsMS § 558 lõikele 1 kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset. Kuivõrd aga avaldusele olid lisatud Xxx ja Xxx seisukohad, mille kohaselt nad toetasid avalduse rahuldamist, samuti ei esitanud Xxx ega Xxx avalduse kohta kohtule täiendavaid seisukohti, ei kuulanud kohus käesoleval juhul nimetatud isikuid isiklikult ka ära. Kohtumääruse põhjendused
6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja selle lisadega, puudutatud isikule Xxx riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukoha ning puudutatud isikute Xxx ja Xxx, samuti Xxx ja xxx`i avalduste ja nõusolekutega, ja ka dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et kohtule esitatud avaldus on põhjendatud, mistõttu kuulub avaldus ka rahuldamisele.
7.Kohus juhindub käesolevas asjas perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 140 lõikest 1, mis sätestab, et kohus peatab vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ennistab kohus vanema hooldusõiguse, kui on tuvastatud hooldusõiguse peatamise aluse äralangemine. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei või vanem hooldusõiguse peatumise ajal hooldusõigust teostada.
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja selle lisadega, puudutatud isikule Xxxriigi õigusabi korras määratud esindaja seisukoha ning puudutatud isikute Xxx ja Xxx, samuti Xxx ja Xxx`i avalduste ja nõusolekutega, leiab, et käesoleval juhul on tõendatud, et Xxx ja Xxx on käesoleval ajal võimetud teostama oma alaealise lapse Xxx hooldusõigust tulenevalt viibimisest kinnipidamisasutustes (t/l 9-10). Vanemate Xxx ja Xxx viibimine kinnipidamisasutustes nähtub ka vanglas kinnipeetavate isikute andmekogust. Kohtu hinnangul on eelnimetatud asjaolu alaealise lapse Xxx vanemate Xxx ja Xxx hooldusõiguse peatamise aluseks PKS § 140 lõike 1 kohaselt.
9.Juhindudes PKS § 118 lõikest 2 rakendab kohus lapse huvides asjakohaseid abinõusid kui vanematel ei ole võimalik hooldusõigust teostada. PKS § 171 lõike 1 järgi määratakse alaealisele lapsele eestkostja, juhul kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha. Tulenevalt asjaolust, et Xxx ja
Xxxviibivad käesoleval ajal kinnipidamisasutustes ega ole seetõttu võimelised lapse hooldusõigust teostama, mistõttu nende hooldusõigus käesoleva kohtumäärusega ka peatatakse, mis tähendab, et Xxx`l ei ole esindusõigusega vanemat, on täidetud ka eestkoste seadmise eeldused, mistõttu tuleb alaealise lapse Xxx üle seada eestkoste, määrates talle ka eestkostja.
10.PKS § 174 lõike 3 kohaselt arvestatakse eestkostjat valides tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Kohtul ja valla- või linnavalitsusel on eestkostjat valides õigus nõuda eestkostjaks määratavalt isikult dokumente ja informatsiooni tema sobivuse hindamiseks. Kohus on seisukohal, et alaealise lapse Xxx eestkostjaks tuleb määrata Xxx ema Xxx, kes on alaealise lapse Xxx eest koos Xxx vanaisa Xxx`iga käesoleva ajani hoolitsenud ning kellega Xxx`l on head ning usaldusväärsed suhted. Kohtu hinnangul on lapse huvides säilitada talle stabiilne elukorraldus turvalises keskkonnas. Arvestades Xxx isikuomadusi ja tema soovi saada Xxx eestkostjaks, mida ta on kinnitanud ka kohtule esitatud kirjalikus seisukohas (t/l 39), samuti Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esindaja ja puudutatud isikule Xxx riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukohtadega ning Xxx vanemate ja vanaisa nõusolekutega (t/l 11, 14-17), leiab kohus, et Xxx eestkostjaks tuleb määrata Xxx, kes on kohtu hinnangul sobiv isik täitma Xxx eestkostja ülesandeid, s.o seadusliku esindajana teostama alaealise lapse isikuhooldusõigust ja varahooldusõigust. Xxx eestkostjaks määramist takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.
11.Vastavalt PKS § 179 lõikes 1 sätestatule on eestkostja alaealise seaduslikuks esindajaks, kellele vastavalt PKS § 172 sätestatule kuulub nii lapse isikuhooldusõigus- kui ka varahooldusõigus. Xxx`st saab seega käesoleva kohtumääruse alusel alaealise lapse Xxx seaduslik esindaja, kelle ülesandeks on määrata lapse viibimiskoht, seista hea lapse heaolu eest ja valitseda tema vara. Xxx`le kuulub Xxx isikuhooldusõigus, s.o õigus ja kohustus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda, samuti lapse ülalpidamiskohustus. Xxx`le kuulub ka Xxxvarahooldusõigus, mis seisneb õiguses ja kohustuses valitseda lapse vara.
12.Tulenevalt TsMS § 557 lõikest 21 märgitakse eestkoste seadmise määruses, et eestkoste seatakse alaealisele lapsele tema täisealiseks saamiseni, kui kohus ei määra eestkostjat lühemaks ajaks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb alaealise lapse Xxx üle seada eestkoste kuni kohtu poolt Xxx vanema(te) Xxx ja/või Xxx hooldusõiguse ennistamiseni, kui on tuvastatud hooldusõiguse peatamise aluse äralangemine vastavalt PKS § 140 lõikes 2 sätestatule, kuid mitte kauemaks kui alaealise lapse Xxx täisealiseks saamiseni.
13.TsMS § 557 lõike 2 punkti 4 alusel tuleb kohtumääruses ära märkida ka tehingud, mida alaealine võib ilma eestkostja nõusolekuta teha juhul kui kohus seda lubab. Kuivõrd alaealiste laste poolt tehingute tegemise õigust reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), ei ole käesoleval ajal vaja reguleerida Xxx tehingute tegemise õigust.
14.Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest.
15.Vastavalt PKS § 184 lõikele 1 esitab eestkostja kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Tulenevalt nimetatud seadusesättest kohustab kohus esitama eestkostjat eestkostetava vara nimekirja eestkoste seadmise aja seisuga 1 (ühe) kuu jooksul ning koos vara nimekirjaga tuleb eestkostjal esitada kohtule ka Xxx vara tõendavad dokumendid.
16.PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab Xxx`d esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 15. novembriks. Aruande vorm lisatakse käesolevale määrusele.
17.Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Samuti on vastavalt PKS § 188 lõikele 1 vajalik kohtu nõusolek teisteks tehinguteks. Näiteks ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa, loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut, sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut, sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda 1 (ühe) aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist, võtta laenu jne. Menetluskulude jaotamine
18.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise lapse Xxx huvides ja kohus määras alaealisele lapsele Xxx riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lõikes 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et Xxx riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Avaldaja oli avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lõike 2 punkti 4 alusel.