Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-15-8979

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kaja esitamine

Edasikaebamise kord

Jätta menetluskulud kostja B. kanda - alus TsMS § 162 lg 1. Määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 50 (viiskümmend) eurot ning mõista nimetatud summa B.lt A. kasuks välja. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja). Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

Sisulised asjaolud 12.06.2015 saabus kohtule A. hagiavaldus B. vastu elatise nõudes, elatusabi taotluse ja ainuotsustusõiguse saamiseks lapse elu- ja viibimiskoha ning koolikohustuse täitmise küsimuses. Kohus jättis hagi käiguta ning 04.08.2015 esitas hageja hagiavalduse elatise nõudes ja hagi tagamise taotluse. Pärnu Maakohus 10.08.2015 määrusega rahuldas A. taotluse hagi tagamiseks ja kohustas B.’d maksma A.’le elatist 195 eurot kuus alates hagiavalduse 12.06.2015 esitamisest kuni tsiviilasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Vastavalt hageja taotlusele Pärnu Maakohus 02.10.2015 määrusega keeldus menetlusse võtmast A. hagi B. vastu ainuotsustusõiguse saamiseks lapse elu- ja viibimiskoha ning koolikohustuse täitmise küsimuses. Kohtu menetlusse jäi hageja nõue kostjalt B.’lt välja mõista A. kasuks elatis tagasiulatuvalt 13.06.2014 kuni 12.06.2015 summas 2224.50 eurot ja välja mõista B.lt A. kasuks elatis perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 sätestatud ulatuses alates hagiavalduse esitamisest, s.o alates 13.06.2015 kuni A. täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni. Kohtu seisukoht Perekonnaseaduse (edaspidi ka PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, 2 (4)

2-15-8979 sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud vastavalt PkS § 97 p 1; § 99 lg 1, 2; § 100 lg 1, § 108; kostjale on hagimaterjalid perekonnaliikme kaudu kätte toimetatud 12.10.2015 ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt ülal pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi. Kohustuse mittetäitmisel või ebapiisaval täitmisel on kohtul lähtuvalt lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist õigus elatis kindla igakuise elatusrahana välja mõista (PKS § 101 lg 1). Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt elatusraha perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.01.2015.a 195 eurot) alates 13.06.2015 igakuuliselt lapse A. ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab kostjalt elatise võlgnevust perioodi eest 13.06.2014 - 12.06.2015 summas 2224.50 eurot (2014 aastal elatise miinimummäär 177.50 eurot lapse kohta kuus). Hagi esitati kohtusse 12.06.2015. Kohus mõistab kindla summana välja ka elatise perioodi eest 13.06.2015 – 31.10.2015 summas 897 eurot. Tagasiulatuva elatise mõistab kohus välja ühe summana. Seega tagasiulatuva perioodi eest on kostjal elatise võlg hageja ees summas 3121.50 eurot. Kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Elatist ei saa välja mõista peale hageja täisealiseks saamist, sest juhul kui hageja täisealiseks saanuna jätkab põhi v. keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis v. kutseõppeasutuses, saab täisealine laps ise vastava hagi kohtule esitada. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-119-15 p.13. Hageja seadusliku esindaja taotluse alusel on Sotsiaalkindlustusameti otsusega KE1609/19.08.2015 määratud hagejale elatisabi kogusummas 287.70 eurot. Vastavalt Elatisabi seaduse § 10l g 1 kui lapsel on sama seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, läheb elatiseabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatiseabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatiseabi osas. Seega summas 287.70 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lõike 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja taotleb menetluskuludena riigilõivu hagi tagamiselt 50 eurot ja õigusabikulude 100 eurot kostjalt väljamõistmist. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja 3 (4)

2-15-8979 vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et hageja taotlus on põhjendatud riigilõivu väljamõistmise osas, kuid õigusabikulude menetluskuludena kindlaksmääramine ja väljamõistmine ei ole põhjendatud. Hagejal ei olnud menetluses lepingulist esindajat. TsMS § 175 lg 1 teise lause kohaselt on lepinguliseks esindajaks, kelle kulud kuuluvad hüvitamisele, menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS §-le 218. Toimikusse lisatud menetlusdokumentidest ei tulene, et lepinguline esindaja oleks hagejale teenust osutanud. Kõik menetlusdokumendid on koostatud ja allkirjastatud hageja seadusliku esindaja poolt, hageja osales kohtumenetluses oma seadusliku esindaja kaudu, samuti ei ole hageja üheski menetlusdokumendis viidanud, et temal on lepinguline esindaja. Ka kohus on suhelnud üksnes hageja seadusliku esindajaga isiklikult. Tsiviilasja toimiku põhjal ei ole võimalik järeldada, et hagejat oleks kohtumenetluses esindanud lepinguline esindaja. Seega ei ole tõendatud, et hagejat esindas konkreetse tsiviilasja menetluses lepinguline esindaja ja puudub alus õigusabikulu vastaspoolelt menetluskuluna väljamõistmiseks. TsMS § 175 lg 2 kohaselt ei hüvitata ka nõustaja kulusid. Nõustaja pädevus on sätestatud TsMS § 228 lg-tes 2 ja 3. Nõustaja võib esineda kohtuistungil koos menetlusosalisega ja anda selgitusi. Nõustaja ei saa teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi. Nõustaja pädevus piirdub üksnes koos menetlusosalisega kohtuistungil osalemisega ja seal selgituste andmisega. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.