2-15-17443/4 - Perekonnaõigus - Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-15-17443 nõusoleku saamiseks. Avalduse kohaselt on alaealine XXX Harju maakonnas XXX vallas XXX külas XXX kinnistu (kinnistusraamatu registriosa nr XXX) kaasomanik 1/3 suuruses osas. Riigimaantee nr XXX XXXXXXtee läbib XXX kinnistut. Eelnimetatud maantee kuulub riigile, mistõttu soovib Maanteeamet võõrandada XXX kinnistust ca 385 m2. Avaldaja kinnitab, et avaldaja asutab XXX kuuluva XXX kinnistu osalisest võõrandamisest Maanteeametile saadud raha ainult lapse huvides. Kohtumääruse põhjendused ja järeldused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leidis, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja hagita menetluses TsMS § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 6 alusel. Perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1 kohaselt peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 187 lg 1 p 1 järgi ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. TsMS § 477 lg 2 kohaselt peab kohus hagita menetluses kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohus on antud juhul tuvastanud, et puudutatud isikule XXX kuulub 1/3 suurune kaasomandi osa Harju maakonnas XXX vallas XXX külas XXX kinnistust (kinnistusraamatu registriosa nr XXX). Avalduse kohaselt läbib riigimaantee nr 11184 XXX-XXX tee menetlusosalistele kuuluvat XXX kinnistut. Esitatud asjaolude kohaselt soovib Maanteeamet võõrandada XXX kinnistu katastriüksusest nr XXX ca 385 m2 osa. Esitatud materjalidest nähtub, et vastavalt XXX OÜ-le koostatud hinnangule on äralõike hüvitisväärtus 2,53 €/m2. Hinnangus on välja toodud, et hindamise täpsusastmele on võimalik hüvitisväärtuse maksumust suurendada kuni 30%, seega on maksumuseks 3,29 €/m2. Äralõike maksumus on sellest tulenevalt 1267 eurot (3,29 x 385). Dokumentidest nähtub, et enne maamõõdutööde alustamist sõlmitakse notariaalne võlaõiguslikleping ja tasutakse 50% äralõike maksumusest, pärast maamõõdu tööde lõpetamist ja katastriüksuse registreerimist katastris tasutakse ülejäänu 50% äralõike maksumusest. Kõik kulutused (maamõõtmine ja notaritasud) tasub Maanteeamet. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ning ei ole vastuolus alaealise huvidega. Kohus selgitab, et PKS § 130 kohaselt paigutavad vanemad nende valitsetava lapsele kuuluvad raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides käesoleva seaduse §-s 186 sätestatut. PKS § 186 lg 1 sätestab, et kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et avaldajale tuleb anda PKS § 187 lg 1 p 1 alusel nõusolek võõrandada lapse XXX nimel alaealisele kaasomandina kuuluva XXX kinnistu katastritunnuse nr XXX osa. Kohus ei pea siinkohal otstarbekaks määratleda kindlat lubatavat võõrandava osa suurust, kuivõrd täpne äralõike pindala selgub pärast maamõõdutöid. PKS § 188 lg 2 näeb ette, et kohus võib erandjuhtudel anda eestkostjale üldise nõusoleku teha kõiki või teatud liiki tehinguid, milleks on vaja kohtu nõusolekut. Kooskõlas eelmainitud sättega annab kohus avaldajale loa teha kõnesoleva tehingu raames alaealise nimel ka asjaõiguslikke tehinguid (mh jagada katastriüksust) ja teha kinnistamisavaldusi.