XXX(XXX) seatud eestkoste jätkumise vajalikkuse otsustamine ja talle määratud eestkostja ametiaja pikendamine kohtu algatusel
Menetlustoiming
Lõpplahend hagita asjas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Puudutatud isik: XXX (isikukood XXX, elukoht vastavalt rahvastikuregistri andmetele XXX, tegelik viibimiskoht käesoleval ajal XXX); Puudutatud isik: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isiku XXX elukohajärgne kohalik omavalitsus: Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu (asukoht Niine 2, 10414 Tallinn); Puudutatud isikule XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Aavo Aadli (Osaühing Advokaadibüroo Aavo Aadli, registrikood 10383114, asukoht Mustamäe tee 18, 10617 Tallinn).
RESOLUTSIOON
1.Tuvastada, et eestkoste jätkumine XXX (XXX, isikukood XXX) üle tema kõigi asjade ajamiseks on eestkostetava huvide kaitseks vajalik.
2.Pikendada XXX määratud eestkostja Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse ametiaega.
3.Kohus kontrollib, kas eestkoste jätkumine XXX üle on XXX huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada hiljemalt 23.11.2020.a.
5.XXX ei saa piisavalt aru abielu sõlmimise ega muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
6.Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides.
7.Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse ülesanneteks on XXX esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema
vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti XXX esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes.
8.Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande iga aasta 10. detsembril. Järgmine aruanne tuleb esitada 10.12.2015.a. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid. Aruande vorm lisatakse käesolevale määrusele.
9.Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi XXX varast ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.
10.Eestkostja on kohustatud teatama kohtule viivitamatult asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Menetluskulude jaotamine
11.Jätta kõik kulud, sealhulgas XXX riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindajakulud, Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul alates määruse kättesaamisest isik, kellele eestkostja määramist menetleti; isik, kes eestkostjaks määrati; isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 531 lõikele 1 kehtib ja kuulub täitmisele kohtumäärus alates kohtumääruse teatavakstegemisest eestkostjale. Tsiviilasja asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses on XXX(XXX) seatud eestkoste jätkumise vajalikkuse otsustamine ja talle määratud eestkostja ametiaja pikendamine kohtu algatusel. Tartu Maakohtu 02.11.2012.a. kohtulahendiga tsiviilasjas 2-12-10783 seati XXX üle eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks, määrates XXX eestkostjaks Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu tähtajaga kuni 02.11.2015.a.
2.Harju Maakohus algatas käesoleva hagita asja menetluse oma 31.08.2015.a. kohtumäärusega, kaasates menetlusse puudutatud isikud XXX ja XXX (XXX) ning Tallinna linna PõhjaTallinna Valitsuse kaudu. Samuti määras kohus XXX , juhindudes TsMS § 520 lõike 2 punktist 2, riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabikulusid. Riigi õigusabi osutas XXX vandeadvokaat Aavo Aadli.
3.Tsiviilasja 2-12-10783 raames läbi viidud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 42 asus ekspert seisukohale, et XXX põeb rasket psüühikahäiret dementsuse näol (XXX), mille tõttu ei ole XXX võimeline kestvalt oma tegudest aru saama ja neid juhtima, samuti avaldama oma tahet, sealhulgas teostama valimisõigust. Psühhiaater märkis, et XXX vajab eestkostet oma elu lõpuni. Lisaks märkis psühhiaater, et XXX ei ole võimeline osalema kohtuistungil, kuid tema ärakuulamisest kohtu poolt ei peaks tema tervisele kahjulikke tagajärgi tulenema. Samas märkis psühhiaater, et XXX ei ole võimeline avaldama eestkostja määramise ja eestkostja isiku suhtes oma seisukohta.
4.Puudutatud isiku XXX elukohajärgne kohalik omavalitsus Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu kinnitas oma 29.09.2015.a. kohtule esitatud seisukohas, et kuivõrd XXX tervislik seisund ei ole paranenud, on eestkoste jätkumine tema suhtes vajalik. Tallinna linna
Põhja-Tallinna Valitsuse esindaja sõnul ei ole XXX lähedasi, kes oleks nõus hakkama eestkostjaks. Tulenevalt eeltoodust leiab Põhja-Tallinna Valitsuse esindaja, et eestkostjaks tuleb määrata taaskord Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu.
XXX XXX
5.Puudutatud isikule XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja Aavo Aadli leidis oma 07.10.2015.a. kohtule esitatud kirjalikus seisukohas, et XXX üle seatud eestkostet tuleks pikendada. Kuivõrd XXX ei ole lähedasi, kes oleks nõus hakkama XXX eestkostjaks, tuleks XXX eestkostjaks määrata Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu.
6.XXX AS-i 09.11.2015.a. kohtule edastatud tõendi kohaselt vajab XXX eestkostet, kuna ta on osaliselt desorienteeritud ajas, kohas ja ka isikus. Samuti kinnitas XXXAS, et XXX psüühiline seisund on püsivalt halb, kusjuures tema ärakuulamine võib tuua kaasa XXX tervisele kahjulikke tagajärgi.
7.Kohus kuulas 05.10.2015.a. vastavalt TsMS § 524 lõikele 1 isiklikult ära puudutatud isiku XXX tema viibimiskohas Iru Hooldekodus. Kohtunik veendus vahetu mulje põhjal, et XXX ei ole võimeline, tulenevalt oma vaimsest seisundist, oma tahet tema suhtes käiva eestkoste seadmise menetluse osas avaldama. Kohtuniku küsimustele XXX vastata ei osanud, samuti ei meenunud talle, et tal on poeg, kui palju ta pensioni saab, samuti, arvas ta, et Eestis on käibel kroonid. Kohtumääruse põhjendused
8.Vastavalt TsMS § 528 lõikele 1 kohaldatakse eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lõike 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Eestkoste seadmise eelduseks täisealisele isikule on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 203 lõike 1 kohaselt asjaolu, et isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
9.Vastavalt TsMS § 528 lõikele 2 ei pea eestkostja ülesannete muutmisel, uue eestkostja määramisel või eestkostja ametiaja pikendamisel uut ekspertiisi tegema ega eestkostetavale menetluseks esindajat määrama, kui: 1) eestkostja ülesandeid oluliselt ei laiendata või 2) eestkoste määramise aluseks olevast ekspertiisist on möödunud vähem kui 5 (viis) aastat. TsMS § 528 lõike 3 kohaselt ei pea eestkostja ametiaja pikendamisel eestkostetavale ekspertiisi tegema, kui eestkostetava ärakuulamisest ja tema tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest ilmneb, et eestkostevajadus ei ole ära langenud.
10.Kuivõrd käesoleval juhul ilmnes XXX ärakuulamisel, samuti tema tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest, et XXX eestkostevajadus ei ole ära langenud, ei määranud kohus XXX suhtes ka uut kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi. Kohus on seisukohal, et XXX on käesoleva ajani TsÜS § 8 lõike 2 tähenduses piiratud teovõimega isik, mistõttu asub kohus, juhindudes PKS § 203 lõikes 4 sätestatust, seisukohale, et eestkoste jätkumine on eestkostetava üle tema huvide kaitseks vajalik. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXX huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu.
11.PKS § 204 lõige 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomandustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Vastavalt PKS § 205 lõikele 3 võib, juhul kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määrata eestkostjaks täisealise isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse. Seejuures määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole XXX eestkostjaks sobivat füüsilist ega juriidilist isikut, kes oleks nõus XXX eestkostjaks hakkama, leitud, leiab kohus, et XXX eestkostjaks tuleb määrata taaskord XXX rahvastikuregistrijärgne linnavalitsus, s.o Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu. Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse eestkostja ametiaja pikendamist takistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
12.Tulenevalt puudutatud isiku XXX psüühilisest seisundist, XXXriigi õigusabi korras määratud esindaja ja XXX elukohajärgse kohaliku omavalitsuse Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse esindaja seisukohtadest, asub kohus seisukohale, et XXX eestkostja ülesanneteks tuleb jätta XXX esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti XXX esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.
13.Tulenevalt asjaolust, et XXX üle seatud eestkostet pikendatakse tema kõigi asjade ajamiseks, on XXX endiselt teovõimetu ka valimisõiguse tähenduses. Kohus on ka seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et XXX ei ole jätkuvalt ka võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
14.TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 ja lõike 3 kohaselt märgitakse kohtumääruses tähtaeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, mis ei või olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus iga 5 (viie) aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et kohus on kohustatud kontrollima, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, hiljemalt 23.11.2020.a.
15.Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab
Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsust esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 10. detsembril. Aruande vorm lisatakse käesolevale määrusele. Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.
16.Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle neljaaastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Menetluskulude jaotamine
17.TsMS § 172 lõige 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus asub seisukohale, et käesoleva hagita asja menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses Eesti Vabariigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa Kohtunik