2-15-16336
Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Aleksandr Kondrašov
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. november 2015.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-16336
Tsiviilasi
Xxx hagi Xxx vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
1 755 eurot Hageja Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx), hageja seaduslik esindaja Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx); Kostja Xxx(isikukood xxx,elukoht xxx, e-post xxx).
Menetlusosalised ja nende esindajad
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
2-15-16336 kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Xxx(hageja) esitas 02.11.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse Xxx(kostja) vastu elatise nõudes. Hageja soovib kostjalt miinimumsummas elatise väljamõistmist alates 02.11.2015 ning perioodil 02.11.2014 kuni 31.10.2015 miinimummäärast vähemmakstud elatist summas 891 eurot. Kostja esitas kohtule 11.11.2015 avalduse selle kohta, et võtab hagi koheselt õigeks, tunnistades hagiavalduses kostja vastu esitatud nõudeid ja paludes kohtul hagi rahuldada. Maakohtu põhjendused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab põhjendatuks märkida, et perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (käesoleva otsuse tegemise hetkel 195 eurot). Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Kostja on hagi õigeks võtnud ning on nõus maksma hagejale elatist miinimumsummas. Lähtudes eeltoodust tuleb Xxx ́ilt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas 195 eurot (1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) hageja kasuks tema ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 02.11.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on palunud kostjalt välja mõista vähemmakstud elatis summas 891 eurot perioodi 02.11.2014 kuni 31.10.2015 eest. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär oli 2014.aastal 355 eurot, seega oli igakuine miinimumelatise summa 177,5 eurot. Kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku eest 02.11.2014 kuni 31.10.2015, arvestades maha kostja poolt sel perioodil makstud elatise summa kokku 1408 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks elatis tagasiulatuvalt alates 02.11.2014 kuni 31.10.2015 summas 891 eurot (arvutuskäik: ajavahemik 02.11.2014.a. kuni 30.11.2014.a. 177,5/30x29=171,58 eurot; ajavahemik 01.12.2015.a. kuni 31.12.2014.a. 177,5x1=177,5; ajavahemik 01.01.2015.a. kuni 31.10.2015.a. 195x10= 1950 eurot;, millest kohus arvestab maha kostja poolt tasutud 1408 eurot) hageja kasuks. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemiseasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või
2-15-16336 menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka hagimaterjalidest ei nähtu, et pooled oleksid menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust kindlaks määrata. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.