lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-16820/2

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 12.11.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-15-16820/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.11.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1056
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Egert Übner

Määruse tegemise aeg ja koht

12. november 2015, Pärnu

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-15-16820

Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

L. T. (seaduslik esindaja K. N.) hagi S. T. vastu elatise väljamõistmiseks Menetlusse võtmata jätmine, kirjalik menetlus Hageja: L. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht K. N.e juures) hageja seaduslik esindaja: K. N. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx xx xx, xxxxxxx, xxxxx xxxxxxxx xxxxx; e-post: x) Kostja: S. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, registreeritud elukoht: xxxxxxx xxx xx-xx, xxxxxxxxx, xxxxx xxxxxxx; sideaadress alates 15.02.2012 xxxxx, xxxxxx, xxxxxxxxxxx xx x xx)

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast L. T. hagi S. T. vastu elatise väljamõistmiseks.
2.Tagastada hagiavaldus koos lisadega esitajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest.

ASJAOLUD JA MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1.L. T. (seadusliku esindaja K. N.e kaudu) esitas 09.11.2015 Pärnu Maakohtule haguavalduse S. T. vastu elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja elukoht on xxxxxxxxxxxxx xx xx, xxxxxxx, xxxxx xxxxxxx xxxxx. Kostja elukohaks on hagiavalduse kohaselt xxxxxxx xxx xxxx, xxxxxxxxx, xxxxx xxxxxxx.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 21.09.20262-26-10104/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-17779/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 21.09.20262-26-14046/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 17.09.20262-26-14841/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
2.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kontrollinud hagiavalduse kohtualluvust, leiab, et avalduse lahendamine ei allu Pärnu Maakohtule, avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning tagastada see koos lisadega.

Tsiviilasi nr 2-15-16820

3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 sätestab, et avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib Eesti kohus asja menetleda. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 70 lg 1 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 70 lg 4 p 3 kohaselt kohaldatakse käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või nõukogu määruses (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes. Seega eelkõige tuleb lähtuda nõukogu määruses (EÜ) nr 4/2009 sätestatust.
4.TsMS § 70 lg 4 punktis 3 viidatud nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 3 kohaselt on liikmesriikides ülalpidamiskohustuste küsimustes pädevad otsustama: a) selle riigi kohtud, kus on kostja alaline elukoht; või b) selle riigi kohtud, kus on õigustatud isiku alaline elukoht; või c) kohus, mis on kohtu asukohariigi õiguse kohaselt pädev menetlema perekonnaseisu käsitlevaid kohtuasju, kui ülalpidamiskohustust käsitlev asi on nendega seotud, välja arvatud juhul, kui kohtualluvuse aluseks on üksnes ühe poole kodakondsus; või d) kohus, mis on kohtu asukohariigi õiguse kohaselt pädev menetlema vanemlikku vastutust käsitlevaid kohtuasju, kui ülalpidamiskohustust käsitlev asi on nendega seotud, välja arvatud juhul, kui kohtualluvuse aluseks on üksnes ühe poole kodakondsus. Praeguses asjas kohalduvad määruse 4/2009 artikli 3 punktid a) ja b) ning nendest järelduvalt rahvusvahelise kohtualluvuse reeglite kohaselt on hageja elatise hagi lahendamiseks pädev kostja või hageja alalise elukoha riigi kohus. Seega hindamaks, kas Eesti kohus on pädev L. T. elatise nõuet lahendama, tuleb esmalt kindlaks teha kostja alaline elukoht.
5.Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 10 alusel kohus kohaldab kostja elukoha kindlaksmääramisel Eesti õigust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Elukoht võib olla üheaegselt mitmes kohas. Elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht ((TsÜS § 14 lg 2 - 4).
6.Hagiavalduses näidatud kostja aadress xxxxxxx xxx xx-xx, xxxxxxxxx, xxxxx xxxxxxx on rahvastikuregistris kostja elukohana registreeritud alates 1985.aastast. Sellel aadressil asuv kinnistu kuulub S. T. isale E.T.le. Kohtute infosüsteemis kajastatud andmete kohaselt on E. T. teistes S. T.ga seotud kohtumenetlustes kohtule 2012.a lõpus teatanud, et S. T. ei ela aadressil xxxxxxx xxx xx – xx xxxxxxxxx xxxxxxxx, isa ei ole poega näinud 1,5 aastat, tema teada poeg elab xxxxxx, poja aadressi isa ei tea. Rahvastikuregistri andmetel on kostja sideaadress alates 14.02.2011 olnud xxxxxx. Alates 15.02.2012 on kostja sideaadressiks xxxxx, xxxxx, xxxxxxxxxxx xxx xx. Rahvastikuregistrist nähtuv kostja varasem (14.02.2011 – 14.02.2012 kehtinud) sideaadress xxxxx, xxxxxx, xxxxxxxxxx x x xx on rahvastikuregistri andmetel siiani kostja ema, K. T., registreeritud elukohaks.

Tsiviilasi nr 2-15-16820

Samuti on rahvastikuregistri andmebaasis kostja kontakttelefoninumbriks alates 13.07.2015 märgitud xxxxx suunakoodiga telefoninumber.

7.Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 6 lg 1 järgi on rahvastikuregistrisse kantud andmetel informatiivne ja statistiline tähendus. Tulenevalt RRS § 21 lg 1 punktis 91 ja lg-st 5 kantakse ruumi aadress isiku sideandmetena rahvastikuregistrisse isiku poolt esitatud või muul käesolevas seaduses sätestatud alusel, juhul kui isik elab pikemat aega või aeg-ajalt mõnes muus kohas. Seega xxxxx sideaadressi kajastamine kostja rahvastikuregistrisse kantud andmetes näitab, et kostja elab pikemat aega või aeg-ajalt xxxxxx. Seda kinnitab ka asjaolu, et kuigi hageja näitab hagiavalduses kostja elukohaks Eesti aadressi, on samas hagiavalduses märgitud, et kostja töötab xxxxxx, ettevõttes xxxxx xxxxxx OY. Eesti Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole pikemat aega kostjale tehtud Eesti maksuametis deklareeritavaid väljamakseid (töötasu või väljamakseid Töötukassast või Haigekassast).
8.Kõikidest eelkirjeldatud andmetest nende kogumis kohus järeldab, et kostja alaline elukoht rahvusvahelise kohtualluvuse määramise tähenduses asub xxxxx xxxxxxxxxx. Hagiavalduse kohaselt on ka hageja ja tema seadusliku esindaja elukoht xxxxxx. Kuna nii hageja kui kostja elukohad on xxxxxx, ei ole rahvusvahelise kohtualluvuse reeglite (nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 art 3 punktide a) ja b) järgi Eesti Vabariigi kohus pädev hageja elatise nõuet lahendama. Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 artikkel 10 sätestab, et kui liikmesriigi kohtusse on pöördutud küsimuses, mis käesoleva määruse kohaselt ei ole tema pädevuses, teatab kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev.
9.TsMS § 371 lg 1 p 1 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui ta ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 371 lg 1 p 2 sätestab, et kohus ei võta hagi menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 75 lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 372 lg 4 kohaselt juhul, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Eeltoodu alusel Pärnu Maakohus keeldub hagi menetlusse võtmisest. Hagejal tuleb elatise nõudega pöörduda xxxxx xxxxxxxxx vastavasse kohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.09.20262-26-14764/10Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja