2-15-6687/8 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused XXXseaduslik esindaja esitas 04.05.2015.a. Harju Maakohtule hagi XXX vastu lapsele elatise nõudes. Hageja vanemate kooselu lõppes 2014.a septembris, mil kostja kolis pere juurest Eestisse elama. Laps koos emaga jäi elama Venemaale üürikorterisse. Alates 2014.a. oktoobrist kostja enam hagejale elatist maksnud ei ole ega toeta lapse ülalpidamist muul moel. Taotleb elatise väljamõistmist seaduses sätestatud minimaalsuuruses alates 01.maist 2015.a. ja tagasiulatuvalt alates 1.oktoobrist 2014.a. kuni hagi esitamiseni s.o. 30.aprillini, mis kokku moodustab 1312.50 eurot. Kohtukulud palub jätta kostja kanda. Hageja kostja pakutud kompromissiga ei nõustu ja väidab, et väljakujunenud kohtupraktika järgi miinimumsuuruses elatise nõudes ei pea hageja kohtule tõendama kulutuste ulatust. Kostja on oma vastuses arvestanud kulusid, millega ta ise Venemaal elades 2013.a ja 2014.a I poolaastal kokku puutus. Kostjal puuduvad (või ta ei avalda tõeselt) tegelike kulude kasvu andmeid, mis on tekkinud seoses rubla kursi langusega ja majanduskriisiga. Kostja jätab märkimata, et 2014.a. toimus Venemaal oluline raha devalveerimine, palkade alandamine 15% võrra, mille tagajärjel raha odavnes ja kaubad/teenused kallinesid ning hageja esindaja sissetulek märgatavalt langes. Ebaõiged on kostja arvutused hageja ja hageja esindaja eluasemekulude, toidu jms kohta. Hageja esitab kohtule tõendusena väljavõtted lasteaiamaksude kohta, mille kohaselt on hageja lasteaiamaks 2 388,50 rubla, s.o 32,75 eurot kuus. Hagejal diagnoositi lampjalgsus ja talle määrati alates augustist 2015.a. taastusravina 5 korda kuus veeprotseduurid, mille eest hageja esindaja tasub igakuuliselt 1 844,50 rubla, s.o 25,27 eurot. Veeprotseduurid kestavad vähemalt 1 aasta, et taastada jalalihaste toonus. Peale veeprotseduuride näeb taastusravi ette jalgade massaaži ja lihaste tugevdamise. Hageja peab kandma ortopeedilisi jalatseid, millede soetamine on hädavajalik. Hageja esindaja on soetanud hagejale uue ergonoomilise voodi ja madratsi, mis toetaks hageja nõrka lihaskonda ja aitaks hageja rühti parandada.

vajaduste loeteluga. Hageja eluasemekulud ei saa olla nii kõrged, nagu väidab hageja esindaja. Kostja ise elas koos hagejaga selles korteris. Nimetatud korteris hetkel elavad kostja andmetel kolmekesi hageja, tema ema ja tema vanaema. Hageja elab Venemaal, kus eluasemekulude tase on madalam kui Eestis. Seega kulub igakuiselt eluasemekulude katmiseks umbes 50 eurot. Kostja peab põhjendatuks hageja eluasemekulude suuruseks 16 eurot kuus. Kulutused toidule ei saa olla rohkem, kui 50 eurot kuus. Kuna tegemist on 3aastase lapsega, ei ole tal sidekulusid. Ühistransport väikestele lastele on tasuta. Kulutused tervishoiule ja hügieenitarvetele hindab kostja kokku summas 10 eurot kuus. Lasteaed, kus käib kostja tütar on tasuta. Piisav summa riiete ja jalanõude ostmiseks 50 eurot kuus. Kulutused riietele ja jalanõudele ei ole igakuised. Arvestades lapse vanust, on kostja seisukohal, et lapsel veel puuduvad hobid. Seega hagis sisalduv lapse vajaduste loetelu on kostja arvamusel paljasõnaline ja põhjendamatu. Hageja esindaja poolt juurde lisatud vene keeles koostatud arved ja kviitungid ei oma tõendamise jõudu ja kostja palub jätta need tähelepanuta. Hageja ema igakuine kulu lapsele peab olema vähemalt 390 eurot. Hageja emal ei ole sellises suuruses igakuist sissetulekut. Nõudes kostjalt 195 eurot kuus soovib hageja ema alusetult rikastuda kostja arvelt. Kostja omalt poolt peab põhjendatud kuludeks lapsele 136 eurot, seega kostja osa moodustab 68 eurot kuus. Kostja oli pikemat aega töötu ning alles alates juulist 2015.a. on asunud tööle XXXOÜ kokana. Seoses sellega ei olnud tal võimalust toetada oma last materiaalselt ja tasuda raha lapse ülalpidamiseks. Alates oktoobrist 2014.a. ei olnud kostjal üldse sissetulekut. Alates juulist 2015.a on kostja sissetulekuks töötasu XXXOÜ-s (460 eurot kuus). Kostja saab aru, et ta peab kindlustama oma lapsele seadusega ettenähtud rahalise miinimumi, kuid mõjuvatel põhjustel ei ole kostjal võimalust seda teha. Seoses sellega kostja juhib kohtu tähelepanu sellele, et laps koos emaga elab Venemaal. Olukorras, kus laps koos emaga viibib teises riigis, tuleb kostja arvamusel lähtuda perekonnaseaduse üldprintsiipidest ja normidest. Näiteks, tuleb lähtuda ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist. Venemaal on töötasu alammäär ning kaupade ja teenuste hinnad madalamad kui Eestis. Järelikult hageja ülalpidamiseks on tarvis vähem raha, kui Eestis. Lähtudes sellest, võiks kohus otsuse vastuvõtmisel rakendada Vene Föderatsioonis määratud 2015.a. kuupalga alammäära summas 5 965 rubla, s.o 83,50 eurot. Kostja sissetulek ei võimalda maksta elatusraha oma lapse ülalpidamiseks Eesti Vabariigis kehtestatud miinimumsumma ulatuses. Kostjal puudub vara, mida saaks võõrandada, temal ei ole oma elukohta, ta elab oma vanematega koos, ei ole äritegevust ega täiendavat sissetulekut. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei täidaks enam lapse ülalpidamise ülesannet, palub kostja kohut jätta see nõue rahuldamata, et mitte asetada kostjat äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda ning põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi. Kostja on nõus tasuma elatist summas 100 eurot kuus ning juhul, kui tekib võimalus, isegi rohkem. Kostja on alati valmis täitma oma ülalpidamiskohustust seadusega lubatud muul viisil. Näiteks võib kostja võtta oma tütre enda juurde elama ning sellega täidab ta oma ülalpidamiskohustused ja vähendab hageja esindaja finantskoormust. Taotleb jätta rahuldamata hageja nõuded elatise maksmiseks tagasiulatuvalt ning elatise väljamõistmist kostjalt suuremas summas kui 100 eurot kuus. Menetluskulud jätta poolte kanda. Kohtuotsuse põhjendused XXXja XXX on ühine 27.12.2015.a 4-aastaseks saav tütar XXX, keda vanemad kuni septembrini 2014.a. kasvatasid ühiselt. Septembris kostja lahkus perekonna juurest Venemaalt 3(5)

ja asus elama Eestisse. Pärast seda ei ole kostja lapse ülalpidamist materiaalselt toetanud. Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-dele 99 ja 101 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alates 01.oktoobrist 2014.a. so ajast, kui kostja lõpetas lapse toetamise. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu enne elatishagi kohtule esitamist tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest. Kostja vaidleb vastu elatise väljamõistmisele tagasiulatuvalt. Leiab, et võlgnevuse tekkimises on süüdi lapse ema, kes viivitas elatise väljamnõudmisega, nüüd ei jõua kostja sellist suurt summat tasuda. Pealegi on mõttetu elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt seetõttu, et tagasiulatuv periood on juba möödas ja väljamõistetud summa ei täida enam lapse ülalpidamise ülesannet. Kohus leiab, et kostja kui lapsevanem peab teadma, et tema kohustuseks on oma lapse ülalpidamine ilma meeldetuletusteta ja ilma kohtu nõudeta. Seega on võlgnevuse eest vastutav vaid kostja. Pealegi ei ole kostja huvi tundnud, kuidas tema laps on seni hakkama saanud ilma isa toetuseta. Kohus nõustub hagejaga, et taotledes elatist kostjalt minimaalsuuruses, ei ole vaja tõendada lapse kulutusi. Seadusandja on arvestanud, et iga laps vajab normaalseks toimetulekuks toetust temast eraldi elavalt vanemalt vähemalt poole minimaalpalga ulatuses. Kostja väidab, et tema tütar elab Venemaal, kus minimaalpalk on tunduvalt väiksem, saab hakkama 100 euroga kuus, lasteaed on täiesti tasuta. Lapse ema on lapse kulutusteks märkinud summa, mida ta ei saaks lapsele kulutada, selle puudumise tõttu. Kohus leiab, et last kasvatav vanem tuues ära lapse kulutused, ei peagi piirduma reaalselt tehtud kulutustega, vaid lähtuma lapse vajadustest, ka neist, mis on seni jäänud rahuldamata selleks võimaluste puudumise tõttu. Kostja väited, et lasteaia eest ei ole vaja maksta, ei vasta tõele. Hageja seaduslik esindaja on kohtule esitanud lasteaia arved 2015.a. juuli- ja augustikuu eest, millest nähtub lasteaiakoha maksumus. Ka ülejäänud kostja väited on tõendamata ja paljasõnalised. Kohus ei pea üldteada asjaoluks väidet, nagu oleks Venemaal elu odavam kui Eestis. PKS § 102 lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud juhul on kostja kinnitanud, et temal ei esine töövõimetust ja hageja on tema ainus laps ja ainus ülalpeetav. Seega puuduvad käesoleval juhul põhjused, mille puhul kohus võiks kaaluda elatise väljamõistmist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Kostja on väitnud, et alternatiivselt ta võiks last kasvatada ja teda ise ülal pidada. Kohus leiab, et kui XXX on võimalus last ise üleval pidada, siis ei peaks olema probleemiks oma tütart 4(5)