2-15-11188/32 - Perekonnaõigus - Abielulahutus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-15-11188 jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik XXXesitas 27.07.2015 Harju Maakohtule hagi XXXvastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja menetlusabi taotluse, milles palus end vabastada hagilt riigilõivu tasumisest. Kohus rahuldas 07.09.2015 hageja menetlusabi taotluse ja määras menetlusabina riigilõivu 400 eurot tasumise osamaksetena summas 80 eurot kuus. Kohus võttis hagi menetlusse 08.09.2015 ja määras kuulata pooled isiklikult ära kohtuistungil Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajas 08.10.2015. Hagi menetlusse võtmise määrus ja kohtukutse on kostjale kätte toimetatud avalikult kohtuteate avaldamisega 08.09.2015 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagile vastanud, samuti ei ilmunud kostja kohtusse ärakuulamisele. Hagiavaldus Hageja ja kostja abielu on sõlmitud 17.12.2010 Pärnu Maavalitsuses, ühiseid lapsi ei ole. Hagejale teadaolevalt oli kostja ~kolm aastat tagasi karistatud Harju Maakohtu otsusega nelja-aastase vangistusega. Kohe peale kohtuotsuse väljakuulutamist kostja läks pakku ning politseist saadud suulise teate kohaselt oli kuulutatud tagaotsitavaks. Sellest ajast, st ligikaudu kolme aasta jooksul hageja kostjaga ei suhtle ja kostja asukoht on hagejale teadmata. Seega ei ole abielu võimalik lahutada Perekonnaseisuametis. Poolte ühisvaraks on 21.12.2010 soetatud korter aadressil XXXTallinnas (66,3 m2), milleks oli võetud Nordea Bankist laen suuruses 40 903 eurot. Laenu jääk oli 15.06.2015 seisuga 33 771 eurot ning laenu tagastamise tähtaeg lõpeb 2042. Alates kostja kadumisest, st juba ca 3 aastat, tagastab hageja laenu üksi ning kannab kulusid korteri ülalpidamisel ilma kostja osavõtuta. Hetkel on korter on remontivajav, samuti on hakanud korteris tekkima, ilmselt liigse niiskuse tõttu, must hallitus. See alandab korteri turuhinda võrreldes tavalise keskmise hinnaga. City24 portaalis on avaldatud kõrvalmajas asuva heas seisukorras kolmetoalise

2-15-11188 korteri müügikuulutus (http://www.city24.ee/nimekiri?fr=0&usp=true). Selle korteri ühe m2 hind on 1119,44 eurot. Seega, kui pooltele kuuluv korter oleks heas seisukorras, siis selle maksumus võiks olla (66,3x1119,4) ca 74 200 eurot. Arvestades ülaltoodud puudusi, ei ületa korteri reaalne maksumus 67 000 eurot. Seega poolte ühisvara üldine maksumus on 33 229 eurot (67 000 eurot korteriomand – 33771 eurot laenu jääk), millest kummagi poole osa on 16 614 eurot (33 229:2). Pooled on kantud kinnistusraamatusse korteri ühisomanikena ja omanikukande muutmiseks on nõutav kostja tahtevaldus, mida kostjalt saada on võimatu, kuna tema asukoht ei ole teada. Hageja palub lahutada poolte abielu ja jagada poolte ühisvara selliselt, et jätta kogu vara, st Tallinnas, aadressil XXXasuv korteriomand ning Nordea Bankiga sõlmitud laenulepingust XXX tulenev laenukohustus hageja omandisse ning välja mõista hagejalt kostjale hüvitis 16 614 eurot; samuti kohustada kostjat tegema tahteavaldus kinnistusraamatust korteriomandi hetkel kehtiva omanikukande kustutamiseks ning hageja kandmiseks kinnistusraamatusse nimetatud korteriomandi ainuomanikuna. Kohtuistung Kohus kuulas 08.10.2015 kohtuistungil isiklikult ära hageja. Kostja kohtusse ei ilmunud, samuti ei teatanud kostja ilmumata jätmise põhjustest. Kohus määras lahendada asi hageja taotlusel sisuliselt ilma kostja kohalolekuta. Hageja vastas kohtule, et pooled abiellusid 17.12.2010 Pärnus ja et see on hageja kolmas abielu, kostjal on esimene abielu. Kostja mõisteti süüdi seoses narkootikumidega. Eelmenetlus oli väga pikk, kostja pidi ka reaalselt karistust kandma, aga ta põgenes Eestist. Hageja kostja asukohta ei tea, ta ei suhtle temaga. Pooled elasid koos viimati 2012 veebruaris, seega 2012.a algusest elavad lahus. Ühiseid lapsi ei ole. Ühisvaraks on ainult korter, aadressil XXXTallinnas, selle ostmiseks on võetud pangalaen. Hageja soovib oma sünnijärgset perekonnanime XXX tagasi. Ferseni perekonnanime ei taha tagasi. Hageja on kodakondsuseta isik. Viimati suhtles ta kostjaga 2012 alguses, rohkem ei ole temast midagi kuulnud. Hageja perekond toetas teda esindaja võtmisel rahaliselt. Hageja jääb haginõude juurde. Hageja lepinguline esindaja vastas kohtule, et hageja soovib jätta korteri ja laenukohustuse endale ning maksta kostjale selle eest hüvitist 16 614 eurot. Korteri maksumus, arvestades selle halba seisundit, on 67 000 eurot. Laenujääk oli hagi esitamise hetkeks 33 771 eurot. Muud ühisvara ei ole. Hageja esitas menetluskulude nimekirja. Riigilõivu on 25.09.2015 tasutud 80 eurot ja hageja palub vabastada teda riigilõivu tasumisest. Hageja menetlusabi taotlus oli rahuldatud, ta peab riigilõivu maksma ositi. Hageja on seisukohal, et kohtusse pöödumine tulenes kostja tegudest, seega on õiglane, et menetluskulud peab tasuma kostja. Hageja palub ülejäänud riigilõivu samuti välja mõista kostjalt ja mõista kostjalt välja ka juba tasutud 80 eurot

2-15-11188 riigilõivu ja õigusabikulud. Kohtu põhjendused Abielu lahutamise nõue Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt, abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. TsMS § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja. TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus kohale ilmunud hageja taotlusel lahendada asja sisuliselt. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt, abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. NS § 11 lg 2 kohaselt, taastatav perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kohus juhindub ka Eesti Vabariigi Riigikogus 26.01.1993 vastu võetud ja 19.03.1995 jõustunud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingust õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, mille artikli 28 kohaselt abielu lahutamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Kui abielulahutuse avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole kodanik, teine aga teise lepingupoole kodanik ning üks neist elab ühe, teine aga teise

2-15-11188 lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust. Hageja kodakondsus on rahvastikuregistri andmetel määratlemata ja tema elukoht on Eestis. Kostja on Venemaa kodanik, tema elukoht on rahvastikuregistri andmetel Tallinnas. Abikaasad on abiellunud Eestis ja abikaasade viimane ühine alaline elukoht oli Eesti Vabariigis. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada. Hageja soovib abielu lahutada. Hageja palub PKS § 65 lg 2 alusel lahutada abielu, milline on sõlmitud tema ja kostja vahel. Kohtule esitatud abielu tõendist nähtuvalt on pooled sõlminud abielu 17.12.2010 Pärnu Maavalitsuses. Lähtudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 sätetest saab kohus asuda käesolevat haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on peaaegu kolm aastat tagasi ja pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Pooled elavad teineteisest lahus. Hageja on kohtus ärakuulamisel avaldanud, et abielusuhted on lõppenud ja ta ei soovi abielu jätkamist. Tagaseljaotsust abieluasjas kohus teha ei või (keeld sisaldub TsMS § 407 lg 4). Kostjale on hagiavaldus ja kohtukutse kätte toimetatud avalikult, kohtukutse avaldamisega 08.09.2015 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole kohtuistungile ilmunud ega ole põhistanud ja tõendanud, miks ta 08.10.2015 kohtusse ärakuulamisele ei ilmunud. Kohus loeb kostja kohtuistungi toimumise ajast nagu ka asja sisust teavitatuks. Kohtu hinnangul võib asja lahendada sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Hageja on kohtuistungil taotlenud taastada tema sünnijärgne perekonnanimi XXX, mitte lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi Fersen. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada NS § 11 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt taastatav perekonnanimi võib olla esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Rahvastikuregistri kohaselt on hageja olnud abielus kolm korda ning hageja sünnijärgne, seega esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi on XXX. Ühisvara jagamise nõue Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. PKS § 210 lg 1 kohaselt, käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele,

2-15-11188 mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks (01.07.2010), kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. PKS § 25 kohaselt, varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. PKS § 27 lg 6 kohaselt, varaese loetakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. PKS § 35 p 3 kohaselt, varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 37 lg 1 kohaselt, varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. PKS § 37 lg 3 kohaselt, ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohus juhindub ka Eesti Vabariigi Riigikogus 26.01.1993 vastu võetud ja 19.03.1995 jõustunud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingust õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, mille artikli 27 kohaselt abikaasade isiklikud ja varalised õigussuhted määratakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil neil on ühine elukoht (p 1). Hageja nõue jagada korteriomand (registriosa nr XXX) Hageja palub jagada korteriomandi XXXas (registriosa nr XXX) väärtusega 67 000 eurot hageja omandisse. Kinnistusraamatu andmetega on tõendatud, et kinnistusraamatusse on 04.01.2011 tehtud kanne, mille kohaselt on hageja ja kostja korteriomandi XXX , ühisomanikud. Hageja on korteriomandi väärtuse tõendamiseks esitanud väljatrüki kinnisvaraportaalist city24, milles on müügipakkumine heas korras, remonditud 3toalisele korterile (72 m2) asukohaga XXX, hinnaga 80 600 eurot ning selle korteri ühe m2 hind on 1119,44 eurot. Hageja kinnitusel on pooltele kuuluv korter remonti vajav ning korteris on ilmnenud hallitusnähud. Kohus nõustub hagejaga selles, et kui pooltele kuuluv korter oleks heas seisukorras, siis selle maksumus võiks olla (66,3x1119,4) ca 74 200 eurot, kuid arvestades korteri remondivajadust ning väidetavaid niiskuskahjustusi, on põhjendatud korteri maksumuseks pidada 67 000 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada ja korteriomand asukohaga XXXTallinnas (registriosa nr XXX), mille väärtus on 67 000 eurot, tuleb jagada hageja omandisse. Kohus arvestab asjaoluga, et nimetatud korter on hageja elukohaks ning et kostja ei ole selles korteris juba aastaid elanud ning oma omandi eest hoolitsenud, millest võib järeldada, et kostja ei vaja nimetatud korterit oma elukohaks ja on oma vara ja sellega kaasnevate kohustuste vastu huvi kaotanud. Samuti tuleb rahuldada hageja nõue kohustada kostjat andma nõusolek ühisomandis oleva korteriomandi jagamiseks selliselt, et korteriomand jääb hageja ainuomandisse. Samuti kohustada kostjat andma nõusolek (Kinnistusraamatuseaduse § 341 tähenduses) kinnistu omanikukande muutmiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuks kinnistusraamatusse hageja. Kohtuotsus asendab selles osas asjaõiguslepingut ja hageja nõusolekut omanikukande muutmiseks. Hageja nõue jagada Nordea Bank Finland Plc (Eesti filiaali kaudu) sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev laenujääk

2-15-11188 Hageja palub jätta Nordea Bank Finland Plc (Eesti filiaali kaudu) sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev laenukohustus rahalise kohustusena hageja omandisse. 15.06.2015 seisuga on laenujääk 33 771 eurot (tlk 17). Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada. Ühisvara jagamisel jääb hageja omandisse vara väärtusega 67 000 eurot ja rahaline kohustus summas 33 771 eurot. Arvestades vara väärtusest 67 000 eurot maha rahalise kohustuse väärtuse 33 771 eurot, jääb hageja omandisse vara väärtusega 33 229 eurot. Ühisvara jagamisel võrdsetes osades peab kummagi poole omandisse jääma vara väärtuses 16 614,50 eurot. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja ühisvara jagamisel enamsaadu arvel hüvitise 16 614,50 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Lähtudes eeltoodust jätab kohus abielulahutuse nõude menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 2 kohaselt, kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Käesolevas tsiviilasjast ei tulene § 164 lg 2 sätestatud asjaolusid, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud ühisvara jagamise nõudes poolte enda kanda. TsMS § 139 lg 2 kohaselt, riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt, hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. RLS § 59 lg 2 kohaselt, hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks tasutakse riigilõivu 100 eurot. TsMS § 132 lg 11 ja lg 4 p 5 kohaselt on ühisvara jagamise hagihind 3500 eurot. RLS § 59 lg 4 kohaselt, TsMS § 132 lg 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 300 eurot. Kokku pidi hageja tasuma riigilõivu 400 eurot. Kohus on hagejale 07.09.2015 määrusega andnud menetlusabi ja määranud menetlusabina riigilõivu 400 eurot tasumise osamaksetena summas 80 eurot kuus järgmiselt: alates 25.septembrist 2015 iga kuu 25. kuupäevaks riigilõiv summas 80 eurot kuus. Hageja on tasunud 25.09.2015 riigilõivu 80 eurot. Hageja on kohtuistungil palunud vabastada end ülejäänud riigilõivu, so 320 eurot, riigituludesse tasumise kohustusest. TsMS § 190 lg 7 kohaselt, käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus on teinud järelepärimised krediidiasutustele Swedbank AS, AS Eesti

2-15-11188 Krediidipank, AS LHV Pank, Versobank AS, Nordea Bank AB Eesti filiaal, SEB Pank AS, Danske Bank A/S Eesti filiaal, Tallinna Äripanga AS, DnB NORD Pank ja AS Citadele banka Eesti filiaal teabe saamiseks taotleja majandusliku seisundi ja maksevõime kohta ning elektrooniliselt päringud äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja autoregistrisse. Hagejal puudub isiklik olemasolev ja suuremate raskusteta müüdav vara, mille arvel saaks menetluskulusid kanda. Nähtuvalt kohtu tehtud päringust Swedbank AS-i oli 30.10.2015 seisuga XXXpangakonto jääk 30,91 eurot. Ajavahemikul 30.05.2015 – 30.10.2015 on XXXpangakontole laekunud 687 eurot ilma peretoetuseta, seega keskmiselt 171,75 eurot kuus ilma peretoetuseta (687:4). Nähtuvalt kohtu tehtud päringust Nordea Bank AB Eesti filiaali oli 01.11.2015 seisuga XXXpangakonto jääk 87,23 eurot. Ajavahemikul 01.07.2015 – 01.11.2015 on XXXpangakontole laekunud 2082,76 eurot ilma elatisabita, seega keskmiselt 520,69 eurot kuus (2082,76:4). Seega oli hageja keskmine sissetulek kokku viimase nelja kuu jooksul 692,44 eurot. TsMS § 182 lg 2 punkt 1 sätestab, et füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. XXXon hagiavaldusele lisatud menetlusabi taotluses avaldanud, et tema eluasemekulud on 160 eurot, igakuise laenukohustuse makse on kokku 174,51 eurot, kindlustus 7,07 eurot, lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks on hagejal PKS § 101 lg 1 alusel 195 eurot kuus, kokku 536,58. Tulenevalt TsMS § 186 lg 2 ei arvesta kohus hageja majanduslikku seisundit hinnates hageja peretoetust ja elatisabi. Käesoleval juhul peab kohus menetlusabi saamise piirangu esinemise väljaselgitamiseks võrdlema menetluskulu suurust avaldaja kahekordse ühe kuu keskmise sissetulekuga, millest on maha arvestatud 536,58 eurot. Menetlusabi taotleja kahekordne ühe kuu keskmine sissetulek pärast mahaarvestuse tegemist on 311,72 eurot (692,44-536,58= 155,86 x2 =311,72). Hageja peab tasuma hagilt riigilõivu 320 eurot. Pärast mahaarvestuste tegemist ületavad menetluskulud hageja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Seetõttu ei esine TsMS § 182 lg 2 punktis 1 nimetatud menetlusabi andmise piirangut. Lähtudes menetluskulude jaotusest tuleb XXXvähem tasutud riigilõiv 320 eurot välja mõista. Arvestades asjaoluga, et hagejale võib tema majandusliku seisundi tõttu anda menetlusabi, peab kohus põhjendatuks määrata, et hageja võib tasuda riigilõivu osadena kohtu määratud tähtaja jooksul. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus hageja tasuma riigilõivu summas 320 eurot osamaksetena alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 10 kuu jooksul 32 eurot kuus iga kuu 25.kuupäevaks. Esimene makse tuleb teha