Tsiviilasi nr 2-15-7694
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.oktoober 2015.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-7694
Tsiviilasi
XXXhagi XXX, XXXvastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
1755 eurot Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Hageja seadusliku esindaja lepinguline esindaja: Aleksei Motuzov (e-post [email protected]) Kostja I: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja II: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostjate lepinguline esindaja: advokaat Ahti Kuuseväli (Advokaadibüroo HETA, [email protected]) 27.10.2015.a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja seadusliku esindaja lepinguline esindaja, kostja I ja kostjate lepinguline esindaja
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole kulude rahaline kindlaksmääramine vajalik.
Edasikaebekord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja põhjendused, kostja vastuväited Kohtu menetluses on XXXhagi XXXi ja XXXvastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on XXX isalt, XXX, elatis välja mõistetud. Lapse isa elatist ei tasu ja ka täitemenetluse käigus ei ole õnnestunud elatist saada. Hageja nõue on kohaldada XXXvanemate suhtes asenduskohustust ja neilt lapselapse kasuks elatis välja mõista. Hageja nõue on välja mõista vanavanematelt alammääras elatis ning ühe aasta elatis tagasiulatuvalt. Hageja kohtuistungil loobus tagasiulatuva elatise nõudest, kuna kostjad on tagasiulatuva elatise võla tasunud, elatis on tasutud kuni oktoobrini 2015.a, kaasa arvatud. Hageja nõue on välja mõista kostjatelt alammääras elatis alates novembrist 2015.a. XXX ja XXX vaidlesid nõudele vastu. Kostjate arvates tuleb hagi eelkõige jätta läbivaatamata, kuna samas vaidluses on juba jõustunud kohtulahend. Täitmata on eeldused ülalpidamise nõudmiseks vanavanematelt, kuna hagejal on võimalik saada ülalpidamist oma isalt. Hageja isa XXXon hageja ülalpidamiseks elatist tasunud. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, tõendama.
ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi
XXX ja XXX on hageja teise astme ülenejad sugulased, kelle ülalpidamise andmise kohustus hageja suhtes võib tuleneda PkS §-st 96, mis sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 105 lg 2 kohaselt alanejate sugulaste ja ülenejate sugulaste puhul annab lähema astme sugulane ülalpidamist enne kaugema astme sugulast. Nimetatud sätte kohaselt on alaealise lapse ülalpidamise kohustus eelkõige tema vanematel. Kostjate lepinguline esindaja viitas regulatsioonile, mis näeb ette, et kohus ei võta menetlusse hagi, kui samas asjas, samade poolte vahel on juba olemas jõustunud kohtulahend. Kohus ei nõustu kostjate esindaja seisukohaga. Harju Maakohtu 09.10.2014.a määrusega nr 2-14-55843 on kinnitatud kompromiss, millise kohaselt muudetakse Harju Maakohtu 2-09-59925 18.01.2011.a otsuse resolutsiooni punktis 2 XXX XXX kasuks välja mõistetud elatise maksmise kohustust alljärgnevalt: XXX tasub XXX elatist alates 01.10.2014.a kuni XXXtäisealiseks saamiseni miinimummääras, s.o ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale; XXXtasub XXX Harju Maakohtu 18.01.2011.a otsusest tsiviilasjas nr 2-09-59925 tuleneva elatise võlgnevuse summas 2000 eurot kümne järjestikuse kalendrikuu jooksul alates 01.11.2014.a igakuiste maksetena 200 eurot.
Eeltoodust nähtuvalt on nimetatud lahendis kohustatud isikuks XXXja lapse ning vanavanemate vahelist elatise vaidlust ei ole lahendatud. Seega puudub alus hagi läbi vaatamata jätmiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et novembris 2014.a on tasutud elatist 200 eurot, jaanuaris 2015.a 230 eurot, märtsis 200 eurot, juunis 2015.a 147.5 eurot ja 177.5 eurot, kokku 325 eurot, juulis 2015.a kolmel korral 195 eurot, kokku 585 eurot, augustis 2015.a 195 eurot, oktoobris 1500 eurot. Kokku on elatis tasutud kuni oktoobrini 2015.a kaasa arvatud, elatise võlgnevust ei ole. Elatise maksed on teinud (välja arvatud makse novembris 2014.a) XXXvend XXX. Kohtutäituri teatel 24.08.2015.a on XXXkontod arestitud, kinnipidamisi ei ole võimalik teostada, kuna võlgniku töötasu on alla miinimumi (alla 195 euro). Kohtutäituri andmebaasi andmetel olid augustis 2015.a erinevate kohtutäiturite käes menetlemisel XXXviis erinevat võlga. Eeltoodust nähtuvalt ei täida XXXoma rahalisi kohustusi, tal on kohtutäituri käes korraga täitmisel mitmed võlanõuded. Lapse ülalpidamiseks elatist on ta tasunud oma venna konto kaudu, kuna tema enda kontod on arestitud. PkS § 106 lg 2 esimese lause järgi tekib asenduskohustus juhul, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. XXXon rikkunud ülalpidamise andmise kohustust – elatist on tasutud ebaregulaarselt ja osaliselt ka nõutust vähem. Elatise võlg tervikuna tasuti alles kohtuistungi eelselt. Vaatamata sellele leiab kohus, et alust asenduskohustuse rakendamiseks ei ole. Elatise tasumise kohustust on küll rikutud, kuid elatis tervikuna on siiski tasutud. Seega on lapse isalt võimalik elatist saada ja oma lapse ülalpidamise kohustus on eelkõige vanemal. Hagi tuleb rahuldamata jätta ka põhjusel, et käesoleval ajal puudub võimalus võtta seisukoht selles, et vanavanemad on lapselapse ülalpidamise kohustust rikkunud. Hageja pöördus küll eelnevalt elatise nõudega vanavanemate vastu kohtusse, kuid vanavanematelt elatist välja ei mõistetud. Nimetatud kohtulahendi tegemise järel 11 kuud tagasi asus elatist tasuma lapse isa ning möödunud 11 kuu jooksul on isa elatist tasunud, kuigi rikkumistega. Puuduvad tõendid selles, et hageja seaduslik esindaja oleks kohtuväliselt küsinud vanavanematelt lapse ülalpidamiseks elatist. Kuna kohtuväliselt elatist ei ole küsitud, ei saa väita, et ülalpidamiskohutust ei täidetud vabatahtlikult. Seega puudub alus elatise väljamõistmiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.