lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-10138/11

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 29.10.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-10138/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.10.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1393
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2015, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-10138

Tsiviilasi

XXXja XXXhagi XXXvastu elatise suurendamise nõudes

Tsiviilasja hind

1 710 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja II XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hagejate seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX); Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX). Kirjalik lihtmenetlus

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Jätta hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskulud hagejate kanda. Käesolevas tsiviilasjas menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

1.XXX(hageja I) ja XXX(hageja II) esitasid 06.07.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse XXX(kostja) vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kinnitati Harju Maakohtu 26.03.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-59180 pooltevaheline kompromiss, mille kohaselt

2-15-10138 kostja kohustub alates 15.04.2015 maksma hagejate ülalpidamiseks igakuist elatist summas 100 eurot kuus. Hagejate 01.09.2015 täpsustatud hagiavalduse kohaselt paluvad hagejad elatise summa suurendamist miinimumsummani. Hagejad on välja toonud, et soovivad elatise suurust muuta, kuivõrd vaja on riideid, lasteaia- ning kooliasju. Hagejad lisavad, et raha kulub ka toidule ning lasteaia kohamaksu maksmiseks. Hagejad lisavad, et lisaks eelmises kohtumääruses toodud elatise summale (200 eurot) lubas laste isa suusõnaliselt, et ostab lastele vajadusel ise riideid ja muid vajalikke asju, kuid ei ole seda teinud. Kostja vastuväited

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 21.09.20262-26-10104/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-17779/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 21.09.20262-26-14046/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 17.09.20262-26-14841/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et hagejate seaduslik esindaja kasutab laste ülalpidamiseks mõeldud elatisraha alkoholi ostmiseks, uusi riideid hagejate seaduslik esindaja hagejatele ei osta ja hagejate eest vajalikul määral ei hoolitseta ning seega ei ole kostja nõus hagejate seaduslikule esindajale mingit lisaraha andma. Kohtu selgitused
3.Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud seisukohti ja tõendeid leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, võttes aluseks et hagihinnast tulenevalt on tegemist TsMS § 405 sätete järgi lihtmenetluses menetletava asjaga. Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 7 ja 9 loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist ning teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi (tl 29).
4.Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla suurusena või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hagejate elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hagejate isa ja seega on hagejad õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Harju Maakohtu 26.03.2015 lahendiga tsiviilasjas nr 2-14-59180 on varasemalt kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõistetud elatis summas 100 eurot. Käesolevalt paluvad hagejad elatise suurendamist miinimumsummani.
5.TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 459 lg 1 alusel on poolel õigus pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui esinevad järgmised asjaolud: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad

2-15-10138 asjaolud, mille alusel tehti nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Riigikohus on lahendis 3-2-1-124-15 jõudnud seisukohale, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-14-59180 26.03.2015 lahendi kohaselt on kostjalt kummagi hageja ülalpidamiseks välja mõistetud elatis summas 100 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt paluvad hagejad väljamõistetud elatise suuruse muutmist, kuivõrd lastele on vaja riideid, lasteaia- ja kooliasju, toitu. Lisaks toovad hagejad välja, et raha kulub lasteaia kohamaksu maksmiseks, lisaks kulub erinevate ürituste tarbeks ca 10 eurot kuus ning koolis pikapäevarühma toiduraha 51 senti päevas. Kostja vaidleb hagile vastu, tuues välja, et ei ole nõus hagejate seaduslikule esindajale laste ülalpidamiseks mõeldud raha juurde andma. Kostja leiab, et hagejate seaduslik esindaja ei kuluta elatisraha laste huvides. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses väljatoodud asjaolud ei anna alust elatise suurendamiseks, kuivõrd elatisnõude aluseks olevad asjaolud ei ole kostjalt 26.03.2015 kohtulahendiga (tsiviilasi nr 2-14-59180) elatisraha väljamõistmise ja käesoleva hagiavalduse esitamise ajaga võrreldes niivõrd lühikese perioodi jooksul oluliselt muutunud, et see annaks aluse elatise suuruse muutmiseks. Riigikohus on lahendis 3-2-1-69-13 toonud välja, et kui elatisehagi kohta on jõustunud kohtuotsus, seob see TsMS § 457 lg 1 järgi menetlusosalisi ja välistab reeglina samas asjas uuesti kohtusse pöördumise. Riigikohus on samas lahendis väljendanud ka seisukohta, et kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Riigikohus on seisukohal, et lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused, nt juhul kui elatise miinimummäär on võrreldes kohtulahendi tegemise ajaga oluliselt muutunud, kuid hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatis ei ole suurenenud (Riigikohtu 28.10.2015 lahend 3-2-1-124-15, p 12). Kohus on seisukohal, et hagejad ei ole välja toonud ühtegi mõjuvat asjaolu, mis on võrreldes 26.03.2015 kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-14-59180 elatise väljamõistmise ajaga oluliselt muutunud või mis on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist ja mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Hageja poolt väljatoodud asjaolud, et hagejad vajavad riideid, toitu ning vajalikke lasteaia- ja koolitarbeid, ei ole kohtu hinnangul käesoleva tsiviilasja nõude aluseks olevate asjaoludena põhjendatud, sest nimetatud kulutusi hagejate igapäevaste vajaduste rahuldamiseks on hagejale olnud teada juba tsiviilasja nr 2-14-59180 menetlemise ajal ja neid on arvestatud kostjalt hagejate kasuks elatisraha väljamõistmisel. Samuti ei ole hagejad nõude esitamisel tuginenud, tõendanud ega põhjendanud asjaolu, et vanema(te) varaline seisund ja/või laste vajadused on võrreldes tsiviilasjas nr 2-14-59180 26.03.2015 kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Kohus lisab, et võrreldes tsiviilasjas nr 2-14-59180 26.03.2015 kohtulahendi tegemise ajaga ei ole toimunud ka õiguslikke muudatusi, mis annaksid aluse elatise suuruse muutmiseks.

2-15-10138 Tulenevalt eeltoodust ei ole kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et hagejate vajadused oleksid võrreldes tsiviilasjas nr 2-14-59180 26.03.2015 kohtulahendi tegemise ajaga sedavõrd oluliselt muutunud, mis oleksid aluseks hagi rahuldamisele. Seega on kohus seisukohal, et hagiavaldus Harju Maakohtu 26.03.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-15-59180 väljamõistetud elatise suurendamiseks tuleb jätta rahuldamata.

6.Kostja on vastuses hagile viidanud, et soovib ühe lapse ainuhooldusõigust. Kostjal on õigus esitada kohtule eraldi menetluses avaldus laste suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja laste elukoha muutmiseks. Menetluskulud
7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta hagejate kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on andnud pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Pooled ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirja esitanud ning ka tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses kandnud kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.09.20262-26-14764/10Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja