2-15-4100/9 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

palub elatis välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.02.2015. 27.10.2015.a. toimunud kohtuistungil jääb hageja oma hagi juurde. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on maksnud igakuiselt Annale 150 eurot ja õppemaksu 22,37 eurot ja on toetanud last igakuiselt taskurahaga 20-30 eurot kuus. XXXon endal maksukohustused. Kostja on nõus tasuma lapsele elatist 150,00 eurot kuus. Kohtuistungile kostja ei ilmunud, asja arutamisest teadlik. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 2 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesoleval ajal on elatusraha miinimum ühe lapse kohta 195,00 eurot kuus. Kui elatist nõutakse ja kohus mõistab välja elatise seaduses sätestatud alammääras, ei pea hageja ega kohus eraldi kindlaks tegema lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust. Elatise alla miinimummäära vähendamine on võimalik vaid väga erandlikel juhtudel, seaduses sätestatud eelduste esinemise korral. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest Hageja on alaealine. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada alaealise elatist alla elatismiinimumi. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesoleval juhul elatise vähendamise kaalukaid asjaolusid ei esine. Kostja on küll maksnud elatist, kuid mitte piisaval määral. Taskuraha andmist lapsele ei saa käsitleda elatisena. Kohus asub seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis alates 01.11.2015 miinimummääras s.o. 195,00 eurot kuus. PKS § 70 lg 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Käesoleval juhul on õigustatud elatise võlgnevuse väljamõistmine alates 01.02.2015 kuni 31.10.2015.a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 165 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku või vara kohta. Kuna menetlus ei ole põhjustatud seetõttu, et kostja ei ole andnud kohast teavet oma sissetuleku ja vara kohta, ei rakenda kohus eelpooltoodud seaduse sätet. Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse