Kohtuotsuse tegemise aeg ja 29.10.2015, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number
2-15-11671
Tsiviilasi
XXX ja XXX väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3510 eurot
hagiavaldus
XXX
vastu
elatise
Menetlusosalised ja nende Hageja I XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja II XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); esindajad Hagejate seaduslik esindaja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX); Kostja XXX(isikukood XXX, töökoha aadress XXX). Kirjalik menetlus Kohtuistungi aeg
RESOLUTSIOON:
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt XXX ́elt hageja XXX kasuks alates 05.08.2015 elatis summas 108,35 eurot (ükssada kaheksa eurot ja 35 eurosenti) kuus, kuni XXX täisealiseks saamiseni.
3.Välja mõista kostjalt XXX ́elt hageja XXX kasuks alates 05.08.2015 elatis summas 108,35 eurot (ükssada kaheksa eurot ja 35 eurosenti) kuus, kuni XXX täisealiseks saamiseni.
Välja mõista kostjalt XXX ́elt hagejate XXX ja XXX kasuks kokku elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.06.2015 – 04.08.2015 eest summas 461,38 eurot (nelisada kuuskümmend üks eurot ja 38 eurosenti).
5.Elatis tuleb tasuda hagejate seadusliku XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.
esindaja
XXX pangakontole nr
2-15-11671
6.Tühistada kohtuotsuse jõustumisel maakohtu 13.08.2015 määrus hagi tagamise kohta. Hagejatel ei ole õigust nõuda elatist käesoleva kohtuotsuse sundtäitmisel Harju Maakohtu 13.08.2015 tsiviilasjas nr 2-15-11671 hagi tagamise määruse alusel elatisabi taotlejatele riigi poolt väljamakstud ulatuses. Elatisabi saajate nõue läheb elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi osas. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
7.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Käesolevas tsiviilasjas puuduvad menetluskulud, mille rahalist suurust rahaliselt kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (28.10.2015). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.XXX(hageja I) ja XXX(hageja II) esitasid 04.08.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse XXX(kostja) vastu elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt lõppes kostja ja hagejate esindaja kooselu 2012. aastal. Hageja XXX elas kostja juures 2014. aastast 2015 aastani. Sel ajal elas XXX emaga ning XXX isaga, kumbki lapsevanem pidas üleval tema juures viibivat last ning puudus vajadus elatise väljanõudmiseks. 2015 juunikuu alguses tuli XXX tagasi ema juurde alaliselt elama. Kuivõrd kostja ei ole pärast XXX tagasikolimist ema juurde hagejate ülalpidamiskohustust täitnud ning ei ole alust arvata, et kostja hakkab oma ülalpidamiskohustust täitma ka tulevikus, esitasid hagejad kohtule hagi, et kostjalt mõistetaks hagejate kasuks välja igakuine elatis. Hagejad paluvad hagiavalduse kohaselt kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas alates 01.06.2015 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejate 18.09.2015 seisukoha kohaselt ei nõustu hagejad sellega, et kostjalt väljamõistetavat elatist vähendatakse alla miinimummäära. Hagejad on sellest hoolimata nõus sellega, et nõud miinimummääras elatisest arvestatakse maha kostja poolt tasutavate pangalaenu osamaksed ca 90 eurot kuus.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGIAVALDUSELE
2-15-11671
2.Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja vastuse kohaselt tulenevad kostja põhilised vastuväited hagejate seadusliku esindaja poolt hagiavalduses esitatud laste vajaduste loetelus märgitud kulutuste ning nende suuruse osas. Kostja on seisukohal, et kuivõrd hagiavaldusele ei ole lisatud tõendeid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, siis tunduvad laste vajaduste artiklid ja suurused kostjale ülepaisutatuna. Kostja toob välja, et hagejad elavad hagejate seaduslikule esindajale kuuluvas korteriomandis asukohaga XXX, mis on soetatud pangalaenuga ja mida tasub kostja. Sellest tulenevalt jääb kostjale ebaselgeks, milliseid hagiavalduses märgitud laste eluasemekulusid silmas peetakse. Kostja lisab, et hagejate vajadused ning nende rahuldamiseks tehtavad kulud on tõendamata. Kostja toob välja, et ta töötab OÜ-s XXX autojuhina ja tema ainsaks sissetulekuks on netopalk 610,13 eurot kuus. 25.12.2014 sündis kostjal tütar XXX, kellega kostja elab koos ja kellele ta annab ülalpidamist. Lähtudes eeltoodust ning arvestades kostja varalist seisundit taotleb kostja hagi läbivaatamisel kohaldada perekonnaseaduse § 102 lg 2, vähendades väljamõistetavat elatist alla perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määra.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
4.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hagejate isa, kes elab lastest lahus. Hagejate elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hagejate isa ja seega on hagejad õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas alates 01.06.2015 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja vaidleb hagile vastu, esitades vastuväited hagejate vajaduste loetelus märgitud kulutuste ja nende suuruse kohta ning palub vähendada elatist alla miinimummäära.
5.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist saama õigustatud alaealine laps. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodiliste maksmisega (PKS § 100 lg 1). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. 28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2015 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammärast ja 2015. a moodustab see summa 195 eurot. Riigikohtu praktika kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-120-14, p 14). Kohus on
2-15-11671 seisukohal, et kuivõrd hagejate nõue elatise saamiseks on esitatud seaduses sätestatud elatise miinimummääras, ei pea hagejad oma vajaduste rahuldamise kulusid tõendama. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja vastuväide hagejate igakuiste vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulude põhjendamatuse kohta ei ole käesolevas asjas põhjendatud.
6.PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. PKS § 102 lg 2 kolmanda lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on oma vastuses hagile välja toonud, et 25.12.2014 sündis kostjal tütar XXX, kellega kostja elab koos ja kellele ta annab ülalpidamist. Asjaolu, et kostjal on lisaks hagejatele veel üks ülalpeetav, tõendab ka kanne rahvastikuregistris. Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et kostjal on kolm alaealist laps, lisaks hagejatele ka 25.12.2014 sündinud XXX. Kostja taotleb väljamõistetava elatise vähendamist arvestades kostja varalist seisundit ning asjaolu, et lisaks hagejatele on kostjal veel üks alaealine ülalpeetav. Hageja on seisukohal, et väljamõistetav elatis ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kostjal on kohustus teenida sissetulekut selliselt, et nii kostja enda kui ka tema laste vajaduste rahuldamiseks oleksid olemas vajalikud vahendid. Kostja on kohtule esitanud tõendi oma töötasu suuruse kohta (tl 64), samuti nähtub kostja töötasu suurus kostja poolt kohtule esitatud Swedbank AS pangakonto väljavõttest. Kostja poolt kohtule esitatud koondpalgateatise kohaselt on kostja keskmiseks igakuiseks netosissetulekuks
aastal olnud 613,40 eurot (arvestuskäik: 610,13+1158,72+640,93+610,13+1573,78+313,48=4907,17 mis arvestatuna 8 kuu peale teeb keskmiseks netopalgaks 613,40 eurot). Kohtu poolt tehtud päringutest nähtub, et kostjale kuulub korteriomand asukohaga Harjumaa, Anija vald, Soodla küla, Soodla elamu ning sõiduauto Seat Toledo (registreerimismärk XXX, esmase registreerimise kuupäev 07.06.1996). Kohus, võttes arvesse poolte seisukohti, kostja varalist seisundit ning asjaolu, et kostja ülalpidamisel on lisaks hagejatele veel üks alaealine laps, on jõudnud seisukohale, et käesolevas tsiviilasjas esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS § 102 lõikes 2 sätestatud määra. Kohtu hinnangul ei ole kostja võimeline andma hagejatele ülalpidamist miinimumsummas, kahjustamata enese ja XXX tavalist ülalpidamist. Kohus võtab arvesse kostja igakuist keskmist sissetulekut ning ülalpidamist vajavate isikute arvu ning leiab, et kostja on enda ja oma kolme alaealise lapse vajaduste rahuldamiseks võimeline andma ülalpidamist igaühele summas 153,35 eurot (arvutuskäik 613,40/4).
7.Kuigi kostjale kuulub vara (korteriomand ja sõiduk) ei saa kohtu hinnangul eeldada laste ülalpidamise kohustuse täitmist vara arvel. Kostjale kuuluva korteriomandi puhul võib tegemist olla kostja eluasemega, mistõttu ei saa eeldada täiendava sissetuleku saamist nt korteri võõrandamise või üürile andmise teel. Kostjale kuuluv sõiduk ei ole niivõrd väärtuslik (müügikuulutuste portaali www.auto24.ee ulatub kostjale kuuluva sõiduki keskmine hind 1500 euroni), mille võõrandamisest saadud vahendite arvel saaks pikema aja jooksul anda lastele ülalpidamist.
8.Kostja on oma vastuses välja toonud, et tasub hagejate elukohaks oleva ja hagejate seaduslikule esindajale kuuluva korteriomandi asukohaga XXX soetamiseks võetud laenumakseid. Kostja on kohtule eeltoodu tõendamiseks esitanud laenulepingu nr 07-0638374
2-15-11671 EL (tl 37-39), laenu tagastamise graafiku (tl 40-43), laenulepingu kindlustuslepped (tl 44-51) ning pangakonto väljavõtte. Hagejad on 18.09.2015 seisukohas avaldanud nõusolekut, et elatisest arvestatakse maha kostja poolt tasutav pangalaen ca 90 eurot kuus. PKS § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kohus, arvestades poolte seisukohti ja esitatud tõendeid, on seisukohal, et hagejate vanemad on leppinud kokku, et kostja annab hagejatele osaliselt ülalpidamist tasudes hagejate elukohaks oleva korteri laenumakseid. Seega arvestab kohus kummagi hageja elatise summast 153,35 eurot maha kostja poolt hagejate elukohaks oleva korteri laenumaksed 90 eurot kuus. Lähtudes eeltoodust tuleb XXX ́elt välja mõista kummagi hageja kasuks igakuine elatis summas 108,35 eurot (153,35-45) nende ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 05.08.2015 kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
9.Hagejad soovivad elatise väljamõistmist alates 01.06.2015. Kohtule on hagiavaldus esitatud 05.08.2015, seega hagejad paluvad kostjalt elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt perioodi 01.06.2015 - 04.08.2015 eest. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et alates juunist 2015 elavad hagejad emaga. Kohus on eelnevalt leidnud, et arvestades kostja varalist seisundit ning asjaolu, et kostja ülalpidamisel on peale hagejate veel üks alaealine laps, on kostja võimeline enese tavalist ülalpidamist kahjustamata andma ülalpidamist igale ülalpeetavale summas 153,35 kuus. Samuti on kohus eelnevalt leidnud, et kostja on osaliselt oma ülalpidamiskohustust hagejate ees täitnud summas kokku 90 eurot kuus. Seega lähtub kohus elatise väljamõistmisel tagasiulatuvalt perioodi 01.06.2015 kuni 04.08.2015 eest eelnevalt väljatoodud summast 108,35 eurot. Kohus rahuldab hagejate nõude tagasiulatuva perioodi kohta osaliselt ning peab põhjendatuks välja mõista kummagi hageja kasuks elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.06.2015.a kuni 04.08.2015.a eest summas 230,69 eurot (arvutuskäik: ajavahemik 01.06.2015.a. kuni 31.07.2015.a. 108,35x2=216,7 eurot; ajavahemik 01.08.2015.a. kuni 04.08.2015.a. 108,35/31x4=13,99 eurot). Seega kokku peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt XXX ́elt hagejate XXX ja XXX kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi eest 01.06.2015 – 04.08.2015 summas 461,38 eurot (nelisada kuuskümmend üks eurot ja 38 eurosenti).
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 164 lõikest 1 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda, ei pea kohus otstarbekaks menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.