Perekonnaõigus › Abielulahutus

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

Hageja XXXja kostja XXXabiellusid XXX.a. Tallinna Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on koostatud abieluakt nr 900. Abielust on sündinud üks laps, kes on käesoleval ajal täisealine.

Abielulised suhted poolte vahel lõppesid 1997.a. perevägivalla tõttu. Viimane kontakt kostjaga oli 1997.a. septembris. 2015.a. sai hageja teada , et kostja elab Ukrainas ja temal on seal aastaid juba uus perekond. Hageja palub abielu lahutada, kuna abielulised suhted hageja ja kostja vahel on pöördumatult lõppenud. Kohtuistungil jääb hageja oma nõude juurde.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 p 1 ja p 3 kohaselt Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal või kui ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. Käesoleval juhul on hageja Eesti Vabariigi kodanik, kelle elukoht on Eesti Vabariigis , seega TsMS § 102 lg 3 p 3 kohasel on Eesti kohus pädev antud abieluasja lahendama. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 60 lg 1 kohaselt abielu lahutamisele kohaldatakse REÕS §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse algatamise ajal. REÕS § 57 lg 3 kohaselt kui abikaasadel on elukoht eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õiguse alusel, kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis. Hageja ja kostja viimane ühine elukoht oli Eestis, hageja elukoht on Eesti Vabariigis, seega kuulub kohaldamisele Eesti Vabariigi Perekonnaseadus. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 sätestab, et kohus võib abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 64 kohaselt abikaasade vastastikusel kokkuleppel võib abielu lahutada perekonnaseisuasutuses abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel. Perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada juhul, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. PKS § 65 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Kuna kostja elukoht ei ole Eestis, siis on käesoleval juhul võimalik poolte abielu lahutamine üksnes kohtus. PKS § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 65 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Pooled on elanud eraldi alates aastast 1997. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud , pooled elavad lahus ja hageja ei näe võimalust kooselu taastamiseks. Kostja on hagimaterjalid ja kohtukutse kätte saanud, kirjalikku vastust hagile esitanud ei ole, kohtuistungile ei ilmunud. Kohus asub seisukohale, et poolte abielusuhted on lõppenud ja on alust arvata, et pooled kooselu ei taasta. Seega tuleb poolte abielusuhete lõppemist lugeda pöördumatuks ja abielu tuleb lahutada. Nimeseaduse § 11 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja avaldust varem kantud perekonnanime taastamiseks kohtule ei esitanud, seega säilib hagejal abielu ajal kantud perekonnanimi. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

TsMS §164 lg 1 sätete kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Tulenevalt eeltoodust tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.