Kohtuotsuse tegemise aeg ja 29.10.2015, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number
2-15-9873
Tsiviilasi
XXXhagiavaldus XXXvastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 755 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX); esindajad Kostja XXX(XXX, elukoht XXX, e-post XXX). Kohtuistungi aeg
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON:
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt XXX ́lt hageja XXXkasuks alates 01.07.2015 elatis summas 195 (ükssada üheksakümmend viis) eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni XXXtäisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
3.Välja mõista kostjalt XXX ́lt hageja XXXkasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.07.2014 – 30.06.2015 eest summas 2235 (kaks tuhat kakssada kolmkümmend viis) eurot.
Elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXX. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskulud kostja kanda. Käesolevas tsiviilasjas menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord: Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
2-15-9873
avalikult teatavakstegemisest (29.10.2015). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.XXX(hageja) esitas kohtule 01.07.2015 hagiavalduse XXX(kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust hageja suhtes täitnud ning seega palub hageja kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas alates 01.07.2014.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGIAVALDUSELE
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vaidleb hagile vastu tuues välja, et ei suuda elatisraha tasuda, kuivõrd on 40% ulatuses töövõimetu. Kostja lisab, et seoses töövõimetusega puudub tal võimalus leida endale tasuvamat töökohta. Kuivõrd kostja tegeleb ja osaleb aktiivselt lapse kasvatamises ja hooldamises ning kannab sealjuures vastavaid kulusid, siis palub kostja elatisraha mitte välja mõista.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
5.Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hageja isa, kes elab hagejast lahus. Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas tagasiulatuvalt alates 01.07.2014 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vaidleb hagile vastu tuues välja, et ei suuda elatisraha tasuda, kuivõrd on 40% ulatuses töövõimetu. Kostja lisab, et seoses töövõimetusega puudub tal võimalus leida endale tasuvamat töökohta. Kuivõrd kostja tegeleb ja osaleb aktiivselt lapse kasvatamises ja hooldamises ning kannab sealjuures vastavaid kulusid, siis palub kostja elatisraha mitte välja mõista.
2-15-9873
6.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist saama õigustatud alaealine laps. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodiliste maksmisega (PKS § 100 lg 1). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. 28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2015 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja 2015. a moodustab see summa 195 eurot. Riigikohtu praktika kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-120-14, p 14). Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja nõue elatise saamiseks on esitatud seaduses sätestatud elatise miinimummääras, ei pea hageja oma vajaduste rahuldamise kulusid tõendama.
7.Riigikohus on lahendi 3-2-1-56-15 punktis 11 väljendanud seisukohta, et elatise surust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse suurusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Kohus saab ülalpidamiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab. Kohus on eeltoodule 14.09.2015 kohtukirjas (tl 30) viidanud ning teinud kostjale ettepaneku esitada tõendid lapse tema juures viibimise aja jooksul kantud kulude kohta. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendid selle kohta, et tema on kandnud hageja vajaduste rahuldamiseks kulusid. Seega jätab kohus elatise väljamõistmisel tähelepanuta kostja väited selle kohta, et hageja viibib osa ajast kostja juures.
8.Kostja vastuse kohaselt ei suuda kostja elatisraha tasuda, kuna on 40% ulatuses töövõimetu ja kostja netotöötasu suuruseks on 400 eurot. Samuti toob kostja välja, et seoses töövõimetusega puudub tal võimalus leida endale tasuvam töökoht ning kuivõrd kostja osaleb aktiivselt hageja kasvatamises ja hooldamises, ei tule temalt üldse elatisraha välja mõista. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning kohus võib vähendada elatist alla seaduses sätestatud alammäära ainult mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ning esitatud tõendeid, on jõudnud seisukohale, et käesolevalt ei ole põhjendatud hagejale elatise väljamõistmine alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja on kohtule esitanud Sotsiaalkindlustusameti otsuse nr 1162821 (tl 25), millest nähtuvalt on kostjal seoses üldhaigestumisega töövõimetuse kaotuse protsent 40%.
2-15-9873
Lisaks on kostja kohtule esitanud töölepingu (tl 37), millest nähtuvalt töötab kostja haldusspetsialisti ametikohal, tema tööülesanneteks on tootmisruumide igapäevane koristamine, õueala igapäevane korrashoid jne ning kostja igakuiseks brutotöötasuks on 480 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et olenemata asjaolust, et kostjal on töövõime kaotus 40%, on tal kohustus korraldada oma elu ja töö selliselt, mis võimaldaks tal täita miinimummääras ülalpidamiskohustust. Olenemata kostja osalisest töövõimetusest teeb kostja füüsiliselt rasket tööd ning arvestades ka asjaolu, et kostja osaline töövõimetus on tekkinud üldhaigestumise tagajärjel, leiab kohus, et kostja on võimeline sissetulekut teenima selliselt, et täita hageja ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud miinimummääras. Samuti ei nähtu rahvastikuregistri andmebaasist, et kostjal oleks teisi lapsi peale hageja. Seega on kohus jõudnud seisukohale, et käesolevalt ei esine mõjuvaid põhjuseid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära.
9.Lähtudes eeltoodust tuleb XXX ́lt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas 195 eurot (1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) hageja kasuks tema ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 01.07.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
10.Hageja palub kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt perioodi 01.07.2014 kuni 30.06.2015 eest. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär oli 2014.aastal 355 eurot, seega oli 2014. aastal igakuine miinimumelatise summa 177,5 eurot. Kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.07.2014 kuni 30.06.2015 eest summas 2235 eurot (arvutuskäik: ajavahemik 01.07.2014.a. kuni 31.12.2014.a. 6x177,5=1065 eurot; ajavahemik 01.01.2015.a. kuni 30.06.2015.a. 195x6=1170 eurot) hageja kasuks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
11.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalise summa peaks kohus kindlaks määrama. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
2-15-9873
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.