2-15-1974/16 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

5.Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest s.o 27.oktoobrist 2015. a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt on hageja A. P. sündinud xxxxxxxxxx.a D. B. ja J. P. abielust. xxxx.a oktoobris hageja vanemate kooselu lõppes ning hageja koos hageja seadusliku esindajaga asusid elama xxxxxxxxxxxxxxxxxx linna, aadressile xxxxxxxxxxxx tn 26-11. Hageja seadusliku esindaja ja kostja vaheline abielu lahutati xxxxxxx kohtu otsusega xxxxxxxxxx.a. Kostja on hagejat toetanud erinevatel viisidel kuni xxxxxxxxxx.a., kuid peale eelnimetatud kuupäeva hageja toetamine lõppes. Seejärel sai hageja seaduslik esindaja teada, et kostja viibib vanglas xxxxx Vabariigi territooriumil. Hageja seadusliku esindaja- tema ema D. B. majanduslik olukord on raske xxxxxxx riigi majanduslike raskuste tõttu ning seetõttu on kostjalt saadav elatis oluline. Kostja seisukohad Kostja on vastuses hagile (tl 22) kinnitanud, et võtab hagi õigeks. Kostjal puuduvad vastuväited elatise nõudele, kuid kuna ta viibib vangistuses xxxxx Vabariigis ei ole tal võimalik sissetuleku puudumise tõttu A. P. reaalselt toetada. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, võttes aluseks et hagihinnast tulenevalt on tegemist TsMS § 405 sätete järgi lihtmenetluses menetletava asjaga. Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 7, 9 ja 10 loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist, teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning tunnistada asjas tehtud lahendi viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi ning olla ära kuulatud (tl 22-24).

108.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Tulenevalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 kohaselt arvestab kohus ülalpidamiskohustuse hindamisel ka kohustatud isiku varalist seisundit. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanemad küll varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid olukorras, milles vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Rahvastikuregistri andmetel (tl 5) on A. P. vanemad D. B. ja J. P. . Hageja A. P. elab käesoleval ajal ema D. B. juures. Kostja J. P. ei täida alates xxxxxxxxxx.a.alaealise lapse ülalpidamiskohustust, seetõttu on hageja seaduslikul esindajal – D. B. õigus nõuda A. P. nimel kostjalt elatise maksmist. Kuivõrd hageja nõuab elatise väljamõistmist lähtudes PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise minimaalsest määrast, millest väiksem ei või igakuine elatis olla, puudub kohtul vajadus analüüsida elatise suuruse põhjendatust. Vastavalt PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Eeltoodu alusel mõistab kohus J. P. välja elatise A. P. kasuks tagasiulatuvalt alates xxxxxxxxxx.a. Hagiavaldus on kohtusse esitatud 05.01.2015.a. Kohus arvestab ühekordse maksena tasumisele kuuluva elatise summa –2660 eurot ajavahemiku xxxxxxxxxx kuni 31.10.2015 eest, võttes aluseks ühe kuu elatisena 2014.a 177,50 eurot ja 2015.a 195 eurot (4x177,50+ 10x195). Edasiselt tuleb välja mõista elatisena 195 eurot kuus. Igakuine elatis tuleb ümber arvestada, kui muutub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, osundatud paragrahvi 3.lõike alusel hüvitatakse poole seadusliku esindaja menetluskulud samas korras kui poole menetluskulud. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.