2-15-14973
Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Aleksandr Kondrašov
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. oktoober 2015.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-14973
Tsiviilasi
XXXhagi XXXvastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
1 755 eurot Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX); Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX).
Menetlusosalised ja nende esindajad
2-15-14973 kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud XXX(hageja) esitas 07.10.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse XXX(kostja) vastu elatise väljamõistmise nõudes, kuivõrd jätkab täisealiseks saanuna õpinguid . Hageja soovib kostjalt miinimumsummas elatise väljamõistmist alates 01.09.2015. Kostja esitas kohtule 22.10.2015 avalduse selle kohta, et võtab hagi õigeks, tunnistades esitatud nõudeid. Maakohtu põhjendused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab põhjendatuks märkida, et perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja on täisealiseks saanud 01.09.2015 ning hageja on kohtule esitanud XXXtõendi selle kohta, et hageja õpib 2015/2016 õppeaastal XXXstatsionaarses õppes III kursusel põhikooli baasil rühmas. Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Kostja on hagi õigeks võtnud ning on nõus maksma hagejale elatist miinimumsummas. Lähtudes eeltoodust tuleb XXX ́ilt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas 195 eurot (1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) hageja kasuks tema ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 07.10.2015 kuni hageja põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatis alates 01.09.2015. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.09.2015.a kuni 06.10.2015.a eest summas 232,74 eurot (arvutuskäik: ajavahemik 01.09.2015.a. kuni 30.09.2015.a. 195x1=195 eurot; ajavahemik 01.10.2015.a. kuni 06.10.2015.a. 195/31x6=37,74 eurot). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemiseasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka hagimaterjalidest ei nähtu, et pooled oleksid menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust kindlaks määrata.
2-15-14973 Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.